"Ungarist on saanud valitav autokraatia, kus toimuvad küll põhiseadusejärgsed valimised, aga ei järgita demokraatlikke norme ja standardeid," öeldakse parlamendi heakskiidu saanud raportis Ungari olukorra üle.

Muu hulgas tõdetakse raportis, et Ungari valitsus on pidevalt, sihilikult ja süsteemselt õõnestanud Euroopa Liidu aluslepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi, nagu demokraatia ja põhiõigused.

Raporti kohaselt on suurimad probleemid kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsiooni ja põhivabaduste vallas. Lisaks esineb suuri probleeme põhiseadusliku korra ja valimiskorra, huvide konfliktide ning väljendusvabaduse ja meedia pluralismiga. Kannatanud on ka akadeemiline, usu- ja ühinemisvabadus ning LGBTIQ inimeste ja muude vähemuste, sealhulgas migrantide, varjupaigataotlejate ja pagulaste õigused.

"Raporti järeldused on selged ja üheselt mõistetavad. Ungari ei ole enam demokraatlik riik. Arvestades, kui kiiresti õigusriigi olukord Ungaris halveneb, ei olnud enam muud valikut, kui see lõpuks selgelt välja öelda. Euroopa Parlamendi enamus toetas raportit jõuliselt ning juhtis tähelepanu [Ungari valitsuspartei] Fideszi autokraatsetele kalduvustele. See peaks Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjoni lõpuks tegudele sundima," ütles raportöör, Prantsusmaalt valitud Gwendoline Delbos-Corfield roheliste saadikurühmast ((Verts/ALE)

Parlament süüdistas valitsusi

Parlament rõhutas, et Ungari kaugenemisele demokraatlikest normidest on kaasa aidanud Euroopa Liidu riikide otsustamatus, väljendades rahulolematust, et liikmesriikide valitsusi esindav EL-i nõukogu ei ole demokraatia õõnestamisele tõsiselt vastu seisnud. 

Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 on sõnaselgelt öeldud, et EL-i väärtuste tõsisele rikkumisele tähelepanu juhtimiseks või konkreetsete soovituste ja tähtaegade määramiseks ei ole vaja kõikide riikide nõusolekut. Seepärast võib nõukogu jätkuvat tegevusetust EL-i väärtuste kaitsel käsitleda õigusrikkumisena, tõdes parlament.

Sellest tõukuvalt leidis Euroopa Parlament, et Euroopa Liidu taasterahastu vahendeid ei tohiks Ungarile enne välja maksta, kui riik on täitnud EL-i soovitused ja kohtu ettekirjutused.

Kui nõukogu tegutsemisega veel viivitab, võib seda tõlgendada seaduserikkumisena, rõhutas parlament.

Parlament kutsus Euroopa Komisjoni hoiduma raha eraldamisest Ungarile

Parlament ärgitas ühtlasi Euroopa Komisjoni tõhusamalt tegutsema ja kasutama ära eelkõige eelarve tingimuslikkuse võimalusi. Kuna liidu väärtused on ohus ka sõja tõttu Ukrainas ja Venemaa EL-i-vastaste meetmete tõttu, on oluline, et komisjon

- ei eraldaks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui Ungari on täitnud kõik asjakohased Euroopa majanduse koordineerimise poolaastal talle esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused;

- lõpetaks selliste ühtekuuluvusprogrammide rahastamise, mis soodustavad EL-i raha väärkasutamist ja õigusriikluse eiramist;

- takistaks jõuliselt EL-i raha väärkasutamist poliitilistel eesmärkidel, muu hulgas ühissätete määruse ja finantsmääruse abil.

Euroopa Parlament hakkas võimalikku EL-i põhiväärtuste rikkumist Ungaris uurima juba 2018. aastal ning on sel teemal korduvalt oma sisukohti väljendanud.

Raporti poolt hääletas neljapäeval Euroopa Parlamendi 705 liikmest 433, vastu oli 123 ja erapooletuks jäi 28 parlamendiliiget.