Riigikohus pikendas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise tähtaega 5. detsembrini.

Kevadel tühistas Tartu ringkonnakohus Narva eksvolikogulase Fjodor Ovsjannikovi ja endise abilinnapea Andrei Filippovi ja ettevõtjate süüdimõistmise konkurentsikuriteos, kuid Viru ringkonnaprokuratuur vaidlustas selle otsuse riigikohtus.

Ringkonnakohus tühistas 8. aprillil Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Fjodor Ovsjannikov (56), Sergei Hamitski (56), Aleksandr Arsentjev (57) ja Viktor Belsner (63) süüdi konkurentsikuriteos ning Andrei Filippov (57) süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ja Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises.

Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad neis süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le toona.

Samuti tühistas ringkonnakohus Filippovilt konfiskeerimise asendamiseks riigi omandisse 459,44 eurot väljamõistmise.

Tartu ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi riigikohtu mullu 15. detsembri otsuse alusel.

Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi 29. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks ning seetõttu pidi ringkonnakohus tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.

29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoiminguteks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ning salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010.

Luba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist.

Loa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid ning kõik load kehtisid sel ajavahemikul.

Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva.

Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega.
Enne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks.

Kui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.
Samas on süüdistusaktis küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud.

Ka enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud.

Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.

Kuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast ning seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011.

Nii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia.
Seega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale, märkis kohus.

Kuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud ning leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks.

Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista, märkis kohus.

Samuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis allesjäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid.

Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu 7. aprilli 2014 otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista.