Birma sõjavägi on viinud sel kuul Arakani liiduriigis läbi verise operatsiooni vastuseks üheksa piiripolitseiniku tapmisele 9. oktoobril.

Umbes 30 000 rohingyat on kodust põgenenud ning inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch analüüsitud satelliidifotodelt selgub, et rohingyade külades on maatasa tehtud sadu hooneid.

Birma valitsus on rikkumisi eitanud, öeldes, et sõjavägi jahib terroriste.

ÜRO inimõigusvoliniku büroo (OHCHR) teatas teisipäeval, et rohingyade kohtlemine Birma valitsuse poolt võib liigituda sõjakuriteoks.

Alates 2012. aastast on Birma ümberasunute laagrites elanud üle 120 000 rohingya. Rohingyad ei pääse laagrites ligi tervishoiuteenustele ja haridusele, neile ei anta kodakondsust ning nende liikumisele kehtivad karmid piirangud.

"Valitsus ei ole suutnud tegutseda ÜRO inimõigusbüroo raporti soovituste järgi. Selles tõstatati võimalus, et rohingyade vastaste rikkumiste mustrid võivad klassifitseeruda inimsusevastasteks kuritegudeks," teatas OHCHR avalduses.

Birma budistlik enamus suhtub rohingyadesse põlgusega, pidades neid ebaseaduslikeks sisserändajateks ja kutsudes neid bengaliteks, ehkki paljud on elanud Birma territooriumil põlvkondade vältel.