2015. aasta ajaloolistel valimistel võimule saanud Suu Kyi tegi avalduse Briti rahvusringhäälingule BBC pärast seda, kui ÜRO inimõiguste nõukogu nõustus uurima väiteid, et sõdurid vägistasid, piinasid ja mõrvasid rohingyasid riigi piirialal toimunud sõjaoperatsioonis.

Naaberriiki Bangladeshi on põgenenud umbes 75 000 rohingyat, kellest paljud on nendega juhtunu avalikustanud.

Nobeli rahupreemia laureaat Suu Kyi, kelle täht inimõiguste kaitsjana on rohingyadele väidetavalt osaks saanu tõttu kustumas, pole tagakiusatud vähemuse kaitseks seni sõna võtnud. Lisaks pole ta hukka mõistnud sõjaväe mahasurumistegevust, mis rohingyadega vestelnud ÜRO uurijate sõnul ilmselt liigitub etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude alla.

Selle asemel soovis Suu Kyi ruumi vastuolulise küsimusega tegelemiseks riigis, kus miljoni inimese suurust rohingyade vähemust peetakse Bangladeshist ebaseaduslikult tulnud migrantideks.

"Ma ei arva, et käimas on etniline puhastus," lausus Suu Kyi haruldases usutluses kolmapäeval. "Ma arvan, et etniline puhastus on liiga tugev sõna kirjeldamaks seda, mis toimub."

Enamikule rohingyadest ei anta Myanmari kodakondsust. Kümned tuhanded rohingyad elavad 2012. aastast põgenikelaagrites pärast seda, kui Rakhine osariigis puhkes usuvägivald moslemite ja budistide vahel.

Viimane vägivallapuhang sai alguse mullu oktoobris, kui kümned relvastatud mässulised, kes väitsid end kaitsvat rohingyade õigusi, ründasid politsei mehitatud piiripunkte. See kutsus esile suure sõjaoperatsiooni, mis on nüüdseks lõppenud.

Suu Kyi ütles BBC-le, et Rakhines on "palju vaenulikkust".

"Moslemid tapavad ka moslemeid, kui nad arvavad, et viimased teevad koostööd võimudega," lisas juht. "Küsimus pole ainult etnilises puhastuses. Küsimus on selles, et inimesed on lõhe erinevatel pooltel ning me üritame seda lõhet sulgeda võimalikult hästi ega seda laiendada."

Suu Kyi sõnul pole sõjaväel "vabadust vägistada, rüüstada ja piinata".

"Neil on vaba voli minna ja võidelda ning loomulikult on see põhiseaduses ... Sõjalised küsimused tuleb jätta sõjaväele," ütles ta. Suu Kyi lisas, et kavatseb muuta põhiseadust viisil, mis annab sõjaväele täieliku kontrolli kaitseküsimuste üle.

Sõjaoperatsiooni eest põgenenud rohingyad kirjeldasid ÜRO töötajatele, kuidas sõdurid väidetavalt tapsid imikuid nende emade ees, hukkasid rohingya mehi ja vägistasid naisi grupiviisiliselt.

Suu Kyi ütles usutluses põgenenutele, et kui nad tulevad tagasi, siis nendega ei juhtu midagi.