Täpsemalt puudutab kohtuistung sündmusi 2017. aastal, kui Myanmari sõdurid sooritasid rohingjate vastu erinevaid kuritegusid ning ajasid sadu tuhandeid inimesi minema nende elupiirkondadest. Suurem osa eluga pääsenud islamiusku rohingjatest põgenes naaberriiki Bangladeshi, kus enamus neist elab tänaseni laagrites, vahendasid BBC, Yle ja Times.

Rohingjad on rääkinud Myanmari süsteemaatilisest jõhkrutsemisest - mõrvadest, vägistamistest ja külade hävitamisest.

Juhtumid viis ametlikult ÜRO kohtusse Gambia, kelle algatust toetab 57 riigist koosnev islamikoostöö organisatsioon (OIC).

Praegu kohtus sõna võttev kunagine opositsionäär Aung San Suu Kyi oli aastaid Myanmari sõjaväehunta ajal vanglas või koduarestis ning oma tegevuse eest pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Nüüd on tema maine rahvusvahelise üldsuse silmis aga oluliselt langenud, sest Myanmari tsiviiljuhina on ta sõjaväe tegevust rohingjade piirkonnas õigustanud.

Kohtuistungil pole Aung San Suu Kyi samas süüdistatava rollis, vaid kolmepäevase kohtuprotsessi eesmärgiks on hetkel kiita heaks meetmeid rohingjate edaspidiseks kaitsmiseks. Samas on rohingjate küsimust uurimas ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus, millel on pädevus konkreetseid isikuid genotsiidi, sõjakuritegude või inimsusevastaste kuritegude eest süüdi mõista.

Samas on Myanmari puhul endiselt ebaselge, kuivõrd palju reaalset võimu Aung San Suu Kyi üldse omab, sest selgelt ei oma ta kontrolli riigi relvajõudude üle. Küll on aga Aung San Suu Kyi avalik toetus sõjaväelaste tegevusele olnud häälekas ja täielik ning ka Haagi saabus ta oma riigi seisukohti edastama vabatahtlikult.

Enne 2017. aastat elas Myanmaris, varasema nimega Birmas umbes miljon moslemist rohingjat, suurem osa neist Rakhine osariigis. Myanmaris, kus suurem osa elanikkonnast on budistid, peavad võimud rohingjasid aga ebaseaduslikeks immigrantidest ning neile pole kodakondsust võimaldatud.

Kuigi rohingjad olid tagakiusamist ka varem taluma pidanud, oli Myanmari sõjaväe poolt 2017. aastal alustatud operatsioon siiski erandlik. ÜRO Rahvusvahelise Kohtu dokumentide kohaselt oli sõjaväe tegevuse näol tegu ulatusliku ja süstemaatilise etnilise puhastuse operatsiooniga". Selle nimel teostati tsiviilelanike suhtes terrorikampaaniat, mis seisnes mõrvades, vägistamistes ning külade maha põletamistes, kusjuures sageli pandi põlema hooneid, kus inimesed veel sees viibisid. Tunnistajate sõnul tapsid Myanmari sõdurid valimatult nii mehi, naisi kui ka lapsi ning on laekunud ka teateid, kuid inimesi maeti massihaudadesse elusalt.

Myanmari võimud on omalt poolt väitnud, et operatsioon oli suunatud moslemitest äärmuslaste ja mässuliste vastu.

Käesoleva aasta septembris elab Bangladeshis asuvates laagrites 915 000 rohingjat, kellest 80 protsenti on saabunud 2017. aasta augustist detsembrini. Kuigi Bangladeshi on algatanud ka ametliku naasmisprogrammi, pole ükski rohingja seda võimalust kasutanud. Bangladeshi näol on tegu ühe vaesema Aasia riigiga, kelle jaoks on ligi miljoni põgeniku viibimine riigi territooriumil tõsiseks probleemiks.