Ajaleht toob näiteks 35 hektari metsa omaniku, kes ootab lendorava elupaigaks kuulutamise tõttu kasutu, kuid kuluka vara väljaostu riigilt juba 10 aastat, kuid peab veel kolm kuni üheksa aastat ootama.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul on tuleval aastal looduskaitsealuste maade riigile omandamiseks planeeritud kolm miljonit ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi osavõtul toimus Ida-Virumaal Oonurmes lendorava teemal mõni aeg tagasi avalik arutelu. Seal andsid metsaomanikud ministeeriumile Rägavere abivallavanema sõnul ka selgelt märku, et maaomanikke ministeeriumi kavandatud piirangud ei rõõmusta.

"Paraku tundub nii, et riiklikul tasandil käiakse rohkem pinda erametsaomanikele ja nüüd just nendele, kes on oma metsa hoidnud ja hooldanud. Need, kes metsad juba ammu maha võtsid, on õiged mehed. Ei ole eriti palju kuulda ka RMK-le seatavatest piirangutest," rääkis Rägavere abivallavanem Lembit Talli.

Talli sõnul on metsaomanike probleemiks eelkõige see, et kui lendoravat juba aastaid metsas näha pole, siis kaitseala staatust ikkagi maha ei võeta ja kaitseala kompenseerimine toimub metsaomanikele väga vaevaliselt.