Justiitsiministeerium koostab ettepanekuid, kuidas muuta presidendivalimiste korda nii, et ei korduks mullune olukord, kui riigipead ei õnnestunud ära valida ka valimiskogus. Ühe variandina on kaalumisel võimalus, et 2021. aastal saaks presidenti valida rahvas. See aga tähendaks põhiseaduse muutmist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Alo Heinsalu sõnul tuleks otsevalimiste puhul arvestada sellega, millele on osutanud paljud riigiõiguseksperdid, et ei piisa ainult sellest, et president valitaks otse, vaid paika tuleb panna ka see, kuidas rahvalt mandaadi saanud president asetseb meie riigi ülesehitussüsteemis.

"Meie president on praegu pigem esindusfunktsiooni kandev, sellepärast tuleks peale vaadata presidendi ülesannetele," märkis ta.

Kuna meil on põhiseaduses nii detailselt sätestatud presidendivalimiste kord, siis lihtsatest muudatustest nagu valimiskogu viimase vooru korra muutmisest Heinsalu arvates ei piisa.

"Presidendivalimised on nii oluline asi, seetõttu peaks need reeglid olema väga selged ja need tuleks sätestada põhiseaduses. Detailides võib juba minna presidendiseaduse kallale," ütles endine valimiskomisjoni juht. "Siin tuleks pigem karta kui hiljem kahetseda, löögi alla võiks sattuda presidendi legitiimsus".

Küsimusele, kas parteid võivad praegu teemaga mängida ainult selleks, et valijatele vastu tulla ning hiljem lastakse sellel sumbuda, vastas Heinsalu, et diskussioone on olnud ennegi ja seetõttu võib kartus olla õigustatud.

Kuna haldusreformi järel väheneb riigikogu liikmete ja omavalitsusest valitud liikmete vahekord valimiskogus, siis Heinsalu hinnangul tuleks mõelda ja arvutusi teha, kas võiks anda suurematele omavalitsustele rohkem liikmeid.

Koalitsioonierakonnad peavad muudatusi vajalikuks

Keskerakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes on kirjas, et valitsuspartnerid töötavad välja presidendivalimiste süsteemi muudatused.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et nemad on toetanud otsevalimisi, kuid samas tuleb arvestada, et konsensus võiks olla nii riigikogu tasandil kui valitsuses väga laiapõhjaline.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) märkis, et ministeerium arutab erinevaid võimalusi ja ühe alternatiivina kaalutakse ka presidendi otsevalimisi. "Keskerakond on olnud entusiastlikum, IRL-is on väljendatud, et meil ei ole selget programmilist seisukohta. Mina isiklikult arvan, et see on ka asi, mida tõsiselt kaaluda. Sotsiaaldemokraadid on skeptilisemad olnud," sõnas ta.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva sõnas, et osa nende liikmetest otsevalimisi ei toeta, aga viimased valimised näitasid vajadust muudatuste järele. "Loomulikult me tänasel päeval erakonnas sees, fraktsioonis, koos oma koalitsioonipartneriga ja riigikogus tervikuna peame mõtlema ja arutama nende teemade üle," nentis ta.

Urmas Reinsalu kinnitab, et ellu viiakse ainult muudatused, millega on koalitsioonipartnerid ühel meelel ning eelkõige tuleks tulevikus ära hoida presidendivalimiste põrkumine riigikogu ja valimiskogu vahel. Justiitsministeeriumi esimesed ettepanekud presidendivalimiste korra muutmiseks peaks valitsusele jõudma kuu aja jooksul.