Tallinna loodava Ühistupanga tegevusloa menetlus venib
Tallinna linna initsiatiivil loodav Ühistupank loodab alustada tegevust sel aastal ja ootab veel vaid tegevusluba. Finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank on aga Ühistupangale loa andmise menetlust pikendanud. Üle 90 protsendi panga algkapitalist on panustanud Tallinna linn, mis on võtnud ka lisakohustuse kanda uue panga esimese kahe aasta võimalik kahjum.
Hetkel koosneb Ühistupanga meeskond kolmest juhatuse liikmest, kes mahuvad ühte tuppa. Päris tegevuse alustamiseks on vaja Euroopa Keskpanga ja finantsinspektsiooni luba, mille menetlemise tähtaeg sai täis jaanuaris.
"Tegevusloa menetluse tähtaeg on kaksteist kuud. Kui räägime konkreetselt olemasolevast menetlusest, siis menetluse raames selgusid asjaolud, mis tingisid olukorra, et see menetlus hetkel jätkub," põhjendas Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld protsessi venimist.
Asjaolusid Kurgpõld ei täpsusta, kuid "Aktuaalse kaamera" andmetel puudutasid need mõningaid panga asutajaliikmeid. Vajaliku algkapitali nõue peaks olema täidetud.
"Panga tegevusloa taotlemiseks vajalik algkapital pandi kokku juba asutamisel ja nüüd me oleme seda kapitali täiendanud seoses finantsinspektsiooni soovidega, nii et praegu meil on pisut üle kaheksa miljoni euro ja meil on ka tulevaste perioodide jaoks Tallinna linna kinnitus, et vajadusel on nad valmid kapitali lisama," kommenteeris Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen.
Umbes 95 protsenti algkapitalist tuleb Tallinna linnalt, samuti on Tallinn ainsana panga asutajaliikmetest võtnud kohustuse kanda kahe esimese tegevusaasta jooksul võimalik kahjum.
"Tallinna linn on pannud kõigepealt alustamisel viis miljonit, siis lisanud ühe miljoni, pangaga on liitunud ka Tallinna Soojus kahe miljoniga ja vastavalt Finantsinspektsiooni täiendavatele nõuetele oleme andnud ka tuleviku tegutsemiseks garantii 4,2 miljoni ulatuses," selgitas Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
Tallinna volikogu liige ja endine revisjonikomitee esimees Hanno Matto (SDE) ei mõista, miks linn panka tahab teha.
"On räägitud erinevatest asjadest, et hakatakse andma välja soojalaene, korterilaene, päris täpselt aru pole saanud. Üldine tava ju on see, et kohalik omavalitsus ei tegele valdkondadega, millega erasektor saab hakkama, väljaarvatud juhtudel, kui tegemist olulise turutõrkega," põhjendas Matto nõutust.
"On teada ka need Finantsinspektsiooni nõudmised loodavale Ühistupangale ja need on sellised, et rahva enda rahaga seda teha on praktiliselt lootusetu ja sellpärast on Tallinn otsustanud et paneb õla alla ja paneb selle panga käima," kommenteeris abilinnapea Aas.
Ülle Mathieseni sõnul on Ühistupanga eripäraks, et teenused kujundatakse vastavalt liikmete soovidele. Kasumisse loodab Mathiesen pangaga jõuda selle neljandal tegevusaastal.
Toimetaja: Merilin Pärli











