Matusetoetuse maksmine nähakse ette kohaliku omavalitsuse toetusfondi kaudu, mis võimaldab toetust maksta senisest laiemale inimeste ringile. Uus regulatsioon viiakse sisse sotsiaalhoolekande seadusesse ning praegune matusetoetuse seadus tunnistatakse kehtetuks, teatas valitsuse pressibüroo.

Matusetoetuse määramine ja maksmine on olemuselt kohaliku omavalitsuse pädevus, kes saavad ise otsustada, kellele ja mis tingimustel toetust maksta. Riigi poolt on kavandatud toetusfondi summad 250 eurot matusejuhtumi kohta. Samas summas on makstud matusetoetust 2015. aasta maist inimestele, kes on saanud toimetulekutoetust viimase 12 kuu eest ja ka omavalitsustele omasteta inimeste matmise kuludeks.

2016. aastal maksti sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri andmetel matusetoetust 121 kohalikus omavalitsuses 4503 inimesele.

Edaspidi peavad omavalitsustele matuste korraldamisega seotud toetuste määramiseks kasutama sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit, mis on seni olnud vabatahtlik. Andmeregistri kaudu saab riik ülevaate, kas ja millisel määral omavalitsused neile eraldatud vahendeid kasutavad, mis on omakorda aluseks iga-aastase toetusfondi rahaliste vahendite jaotamisel.

Seaduse rakendamise kulu on aastas neli miljonit eurot. Ühekordse kuluna on täiendavalt vajalik 30 000 eurot sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arenduseks. See kaetakse 2018. aastal matusetoetuse maksmiseks planeeritud vahenditest.

Riiklikku matusetoetust suurusega 3000 krooni maksti 2009. aastani. Majanduskriisist tingitud kärbete käigus kaotati aga matusetoetus sootuks ning alles jäi üksnes kohalikele omavalitsustele mõeldud toetus nende inimeste matmiseks, kel puudusid lähedased. Kodanikele asusid matusetoetust maksma kohalikud omavalitsused.