Ebaõiglus Ida-Viru matusetoetusega jätab riigi külmaks ({{commentsTotal}})

Leinalindiga küünal.
Leinalindiga küünal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valem, mille järgi riik matusetoetusteks raha annab, seab ebavõrdsesse olukorda need omavalitsused, kus inimesed keskmisest nooremalt surevad. Sotsiaalministeerium aga ei näe peamiselt Ida-Virumaad puudutavas ebaõigluses probleemi, edastasid ERR-i raadiouudised.

Tänavu jagab riik omavalitsuste vahel matusetoetuste tarbeks laiali neli miljonit eurot. Suur oli aga Jõhvi valla üllatus, kui nemad enda toetusteks mõeldud summa kätte said. Nimelt Eestis keskmiselt peaks riigi antud rahast iga matuse kohta jaguma 250 eurot. Aga Jõhvi viimaste aastate suremust vaadates ilmneb, et ühe sealse inimese matmiseks annab riik 215 eurot ehk 35 eurot vähem. Ebaõiglase olukorra lõi riik koos selle valemiga, mille alusel omavalitsustele raha antakse.

Kõigepealt arvestati, et Eestis keskmiselt sureb 79 protsenti inimestest pärast seda, kui nad on saanud 65-aastaseks. Siis loodi valem, mis peamiselt arvestabki, kui palju omavalitsustes vanemaid kui 65-aastaseid elab. Selle valemi järgi saavadki Jõhvi ning mitmed teisedki Ida-Virumaa omavalitsused keskmisest vähem raha.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarumi sõnul on mõnes kohalikus omavalitsuses suremus Eesti keskmisest suurem ja valem ei arvesta hästi selle suremuse erinevust Eesti keskmisest. Teisiti öeldes, valem ei arvesta sellega, et Ida-Virumaal on keskmine oodatav eluiga ülejäänud Eestist paari aasta võrra väiksem, ehk neid inimesi, kes enne 65. sünnipäeva ära surevad, on keskmisest rohkem.

Ida-Virumaal on näiteks väga palju õnnetussurmasid, nentis Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, lisades, et on ka nakkushaiguseid, nagu hepatiit, tuberkuloos, HIV ja mitmed teised seksuaalsel teel levivad haigused. Seal piirkonnas on ka tööstuslikke saastajaid rohkem, mis on seotud hingamisteede haiguste, südame-veresoonkonna haigustega ning peale väliskeskkonna on oluline ka nende inimeste töökeskkond. „Töötamine sellistes rasketes tingimustes nagu kaevandused, on ka ka seotud väga paljude terviseriskidega,” märkis Orru.

Selleks, et ebavõrdset olukorda ei tekiks, peaks valemi ümber muutma, kas siis arvestamagi mingit piirkondlikku koefitsienti või nagu pakub Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm, lihtsalt vaatama, kui palju ühes või teises vallas keskmiselt inimesi sureb.

„Jõhvi valla näitel, kui meil on ikkagi keskmine suremus 192 surmajuhtumit aastas, siis lihtloogika ütleks, et korrutame selle 250-ga ja eraldame siis omavalitsusele selle summa,” sõnas Tamm.

Häili Tarum sotsiaalministeeriumist aga ütleb hoopis, et kui mõni omavalitsus sai vähem raha, siis ta võib ju lihtsalt väiksemat matusetoetust maksta.

„Riik ei ütle seda, et kohalik omavalitsus peabki maksma 250 eurot toetust. Seega saavad kohalikud omavalitsused lähtudes oma tulubaasist otsustada, millises summas ja kellele nad matusetoetust maksavad,” ütles Tarum.

Veel lisas ta, et valemit, mille järgi omavalitsused raha saavad, muutma ei hakata. Küsimusele, kas Tarum sotsiaalministeeriumi ametnikuna peab tekkinud olukorda ebaõiglaseks, vastas ta nii: „See on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja nende enda vastutus ja roll neid rahasid ümber jagada.”

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: