Riigikogu majanduskomisjoniga kohtunud kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust aktivisti Priit Humala sõnul näitavad lepingud, mis on Rail Balticu rahastamise kohta Euroopa Liiduga sõlmitud, et käesolevaks eelarveperioodiks on Läti näinud ette vaid raudtee projekteerimise ja ehituse Riia kesklinna ja lennujaama vahelisel lõigul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me näeme, et lepingute järgi neil ei ole kavas koostada projekti Riiast Iklani, mille järgi saaks ehitushanget koostada, siis aastast 2022 projekteerimisega alustades ei oleks isegi rahauputuse korral võimalik seda kolme aastaga valmis ehitada," rääkis Humal.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles, et kui üks riik jätab võetud kohustused täitmata, ei saa projektiga edasi minna.

"Selge on see, et kui kolmest riigist üks ei täida oma kohustusi, siis seda lepingut ei ole võimalik alustada. EL-i poolse rahastamise kohta on väga selgelt öeldud, et kui kolm Balti riiki ehitavad selle trassi, siis rahastamise võimalus tekib, kui seda keegi eirab, siis pole täna mõtet rääkida Rail Balticu rahastamisest ühest, teisest ega kolmandast variandist," selgitas Kokk.

Läti transpordiministeeriumi asekantsler Dins Merirands kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Rail Balticuga seotud tööd kulgevad graafikujärgselt. Tõepoolest alustatakse kõigepealt Riia-sisese lõigu ehitamisega. Riia ja Ikla vahelise lõigu projekteerimine algab pärast kolmanda taotluse heakskiitmist aastal 2018 ning kogu Rail Baltic hakkab tööle aastal 2026.

Lähipäevil peaks Riias tutvustatama Rail Balticu uut tasuvusuuringut.