Valitsusjuhid rõhutasid, et Rail Baltic on kolme riigi ühine ja strateegiliselt oluline projekt, mis parandab ühendusi, tugevdab konkurentsivõimet ja julgeolekut ning toetab sõjalist liikuvust.

Peaministrid leppisid kokku, et eesmärk on avada Rail Balticu põhitrass liikluseks Euroopa Liidu järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi jooksul, püsides võimalikult lähedal seni kokku lepitud ajakavale. Rail Balticu rahastamine on Balti riikidele järgmise EL-i eelarve läbirääkimistel üks peamisi prioriteete, kinnitasid valitsusjuhid.
 
"Eestis jätkuvad juba alustatud ehitustööd plaanipäraselt. Edasised ehitusgraafikud, investeeringute prioriteedid ja rahastamisvajadus täpsustatakse Balti riikide vahel ning kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja Poolaga," vahendas riigikantselei.

Julgeolek on riikide eelarveid pingestanud

Balti peaministrid ütlesid oma ühiskommunikees, et piirkondliku julgeolekukeskkonna muutus, selle majanduslik mõju ja kaitseinvesteeringute järsk suurenemine on avaldanud märkimisväärset survet idatiiva eelarvetele, mis samal ajal kannavad vastutust Euroopa Liidu välispiiri kindlustamise eest agressori suunas.

"Me kohustume ühiselt muutma Rail Balticu põhiliini operatiivseks EL-i järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (MFF), säilitades samal ajal ambitsiooni jätkata ehitust võimalikult täpselt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2025/1332 sätestatud kokkulepitud ajakavale. Selle tagamiseks võtavad projektipartnerid õigeaegselt kasutusele vajalikud ühtsed operatiivsüsteemid, määratlevad oma ehitusgraafikud, investeerimisprioriteedid ja riiklikud kohustused, et koos edasi liikuda," kirjutasid riigijuhid.

"See protsess koordineeritakse tihedalt Euroopa Komisjoni ja Poolaga, tagades Rail Balticu ühenduse, rahastamismehhanismide, terviklike töökavade ja ühtsete rakendustähtaegade täieliku kooskõla. Rail Balticu täit kasu ei saa realiseerida üksikute riiklike lõikude kaupa, vaid ainult siis, kui raudtee toimib integreeritud piiriülese koridorina, millel on võtmeroll sõjaväelises liikuvuses," lisasid nad.

Soovivad EL-ilt vähemalt 10 miljardit eurot

Projekti eduka elluviimise tagamiseks lubasid Balti riigijuhid seista EL-i järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aruteludes ühiselt selle eest, et Rail Balticu projektile Balti riikides eraldataks vähemalt 10 miljardit eurot, eelkõige Euroopa Ühendamise Rahastu sihtotstarbelise rahastamise kaudu. 

Rail Balticu põhiliini esimese etapi valmimiseks peab projekt saavutama märkimisväärse kulude vähendamise, leidsid peaministrid.

"Riigid peaksid pidevalt jälgima ja võimaluse korral kohandama projekti tehnilisi üksikasju, mis ei mõjuta kokkulepitud olulisi operatiivnõudeid, tuginedes otsuste langetamisel terviklikule kogu elutsükli kulude hindamisele," seisis ühisavalduses.

Kolm Balti riiki püüavad ka ühtlustada oma ehitus-, materjali- ja tööjõuvõimsust, et vähendada inflatsiooni ja turu ülekuumenemise ohtu.