Taksoettevõtjate liidu juhatuse liige, Elektritakso juhatuse esimees Ermo Kontson rääkis ERRile, et seaduse tegemisel on toimunud edasiminek ning praeguseks on hakatud asju õigete nimedega nimetama.

"Kui on taksoteenus, siis on taksoteenus ja ei nimetata seda millekski muuks. Minu arust on edasiminek ikka väga hea ja väga suur, ainuke asi, et on vaja veel läbi rääkida peenemaid, detailsemaid nüansse," märkis ta.

Kontsoni sõnul on taksosüsteem senini olnud tohutult keeruline, nii et isegi sellega tegelevad ametnikud ei mõista kõiki seaduste ja määruste nüansse lõpuni. Uues seaduses on aga asju tunduvalt lihtsustatud.

Kõige tähtsamaks peab Kontson seda, kuidas seaduses kontrollmehhanismid paika pannakse.

"Taksojuhtide liidu ettepanek oli, et kontrollmehhanism oleks kahetasandiline: esimene tasand oleks, et saaks trahvida teenusevahendajat, kui ta saadab kliendile isiku, kellel ei ole dokumendid korras. Teine võimalus peab olema, et klient saab jätta arve maksmata või küsida hiljem raha tagasi selle eest, et teda teenindas isik, kellel ei olnud dokumendid korras," kirjeldas ta.

Taksoettevõtjate liidu esindaja sõnul ei ole mõtet seadusel, mille rikkumise eest ei sanktsioneerita.

Taxify arendusjuht Martin Villig ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nende hinnangul on eelnõu praegu samuti suures plaanis rahuldav.

"Näeme, et ministeerium on leidnud päris huvitava mudeli, et lihtsustada taksoregulatsiooni niivõrd, et igaüks saaks lihtsalt sõitma hakata," lausus ta. "On veel mõningad nüansid, mida täna täpsustame, aga need on pigem tehnilist laadi. Usun, et see tänane eelnõu peaks kõiki turuosalisi rahuldama".

Villig lisas, et nüüdne kompromiss on väga hea, sest on üks õhuke regulatsioon, erisusi ei tehta.

"Mulle tundub, et kui see läbi läheb, võiks see olla Euroopas väga hea pretsedent ka teistele riikidele," usub ta.

Taxify arendusjuhi hinnangul on positiivne, et eelnõust võeti välja piirang, mille järgi saanuks sõidujagamisteenust pakkuda vaid auto vastutav kasutaja, sest kõik piirangud muudavad teenuse keerulisemaks ja vähendavad konkurentsi.

"Loomulikult peavad tarbija huvid ja hinnastamine olema selged, aga kui need on tagatud mõistlike meetmetega, ei ole vaja rohkem meetmeid kehtestada," nentis Villig.

Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar peab eelnõud innovaatiliseks ning ka heaks uudiseks nii inimestele, kes neid teenuseid kasutavad, kui ka juhtidele, kelle jaoks see on paindlik lisateenistuse võimalus.

"See lähenemine, mis liberaliseerib või lihtsustab reegleid mõlemale poolele, nii kokkuleppevedajatele kui taksodele, on väga hea lahendus," lausus ta.

Uberi jaoks on Metsari sõnul kõige tähtsam, et lubade saamise protsess oleks võimalikult lihtne, see võtaks vähe aega ja kasutaks võimalikult palju Eesti e-riigi lahendusi.

Eelnõu algatati mullu veebruaris ning läbis esimese lugemise riigikogus eelmisel kevadel. Novembriks tehti selles mitmeid muudatusi, kuid jätkuvalt kõlasid süüdistused, et eelnõu kaitseb liialt jagamisfirmade huve ja selle vastuvõtmiseni ei jõutud.

Teisipäeval arutas eelnõu üle riigikogu majanduskomisjon, tuleval nädalal vaadatakse üle parandusettepanekud ning ülejärgmisel nädalal peaks jätkuma eelnõu teine lugemine riigikogu suures saalis.