Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles märtsi esimeses pooles, et eelnõuga tegelev töörühm on jõudnud nii taksofirmasid kui kokkuleppevedajaid enam-vähem rahuldavate ettepanekuteni. Sellega ei ole aga nõus Eesti taksoettevõtjate liidu juhatuse liige, Elektritakso juhatuse esimees Ermo Kontson.

"Ma ei ütle, et me sellele eelnõule tervikuna vastu oleme. Meile meeldib seal päris palju punkte. Aga väita täna, et töörühm jõudis Uberi eelnõus kõigile osapooltele sobivate ettepanekuteni, on lihtsalt vale," ütles ta ERRile.

"Meie suurim küsimus on, et kui me tõstame kokkuleppevedude nõuded taksoga sarnaseks, siis taksot on tema tunnuste järgi lihtne kontrollida, aga kokkuleppevedude kohta ütlevad nii politsei kui kohalik omavalitsus, et neil puuduvad ressursid ja võimalused kontrolli kehtestamiseks," lisas Kontson.

See tähendab tema hinnangul, et tegelikult rikuvad kokkuleppevedajad uut seadust edasi ja lihtsalt ei registreeri ennast kusagil.

"Kui pole kontrolli, pole seadusel mingit mõtet. Mina leian, et kui kontrollida ei suudeta või ei taheta, siis tuleb reeglid lihtsalt kaotada. Teine, ekstreemsem variant oleks lihtsalt kinni panna reeglite rikkumist soodustavad platvormid," pakkus taksoettevõtjate liidu esindaja.

Taxify ja Uber pole rahul auto omandi piiranguga

Kokkuleppevedajate Taxify ja Uberi jaoks on kõige problemaatilisem punkt töörühma ettepanekutest plaan, et kokkuleppevedusid saab teha ainult sõiduki vastuta kasutaja.

"Plaan piirata kokkuleppeveo osutamist sõiduki vastutava kasutajaga on ebamõistlik. See seab piirangu näiteks paljudele perekondadele, kus on kasutuses üks auto, sest vastutavaid kasutajaid saab autol olla vaid üks ning seetõttu saaks ka neis peredes vaid üks inimene teenust osutada. See piirang läheks vastuollu seaduse eesmärgiga kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt, mis on kokkuleppevedude üks olulisemaid eesmärke," sõnas Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar.

Sama meelt on ka Taxify kaasasutaja Martin Villig. "Kui eelnõu võetaks vastu tänasel kujul ja IRLi poolt nõutud auto vastutava kasutaja piiranguga, siis peaks 65 protsenti täna teenust osutavaid autojuhte teenuse osutamise lõpetama," ütles ta. "Taxify arvates peaks kokkuleppevedusid kui ettevõtlust saama pakkuda kõik isikud, kellel on kehtiv auto kasutamise õigus". 

Teised erakonnad on Villigi sõnul olnud piirangute osas avatud, kuid IRLi selgitustega ei ole kokkuleppevedajad rahul.

"IRLiga arutades ei ole me kahjuks kuulnud ühtegi sisulist argumenti, kuidas auto omandipiirang kokkuleppeveo teenust kliendile kvaliteetsemaks või soodsamaks muudab. Pigem vastupidi, IRLi nõutud piirang vähendab teenusepakkujate arvu ja seeläbi suurendab teenuse hinda klientidele," leiab Villig.

Enn Metsari hinnangul ei reguleeri praegune eelnõu versioon mitte kokkuleppevedusid, vaid midagi hoopis muud, sest ei võta arvesse kokkuleppevedude põhimõtteid. Tulemus ei kahjustaks mitte ainult kokkuleppevedude olukorda, vaid piiraks ka valdkonna edasisi arenguid, sealhulgas ka isesõitvate autode temaatikat, ütles Uberi tegevjuht.

Martin Villig tõi veel ühe murekohana välja elektroonilise makse piirangu, sest praegu makstakse rohkem kui poolte kokkuleppeveo sõitude eest sularahas. Kui poliitikud siiski leiavad, et kokkuleppevedu peaks toimuma vaid elektroonilise maksega, siis sooviks Taxify, et kehtestataks 18-kuuline üleminekuaeg, et kliendid jõuaksid elektroonilise maksega harjuda.

Metsar: eelnõu loob pretsedendi kogu jagamismajanduse jaoks

Metsar rõhutas, et Eesti arenguid kokkuleppevedude valdkonnas jälgib kogu Euroopa ning see eelnõu on tähtsam kui vaid paari kokkuleppevedude platvormi tegevuse reguleerimine.

"See eelnõu loob pretsedendi jagamismajanduses laiemalt. Eestis on juba täna üle kümne jagamismajanduse platvormi ning kõigi eelduste kohaselt kasvab see valdkond palju kiiremini kui ülejäänud majandus," märkis ta.

Metsari hinnangul võiks parlament pöörata rohkem tähelepanu valdkonna tegelikele probleemidele ja vältida tehislike barjääride tekitamist, et Eesti võiks olla Euroopas jagamismajanduse teemadel jätkuvalt teenäitaja.

"Plaan kasutada e-Eesti teenuseid selleks, et tagada juhtide vastavus seaduses esitatud nõuetele, on teretulnud. Eesmärk peaks olema, et loodav tehniline lahendus oleks juhtide jaoks võimalikult mugav ja kiire," sõnas Uberi tegevjuht. "Loodetavasti võtab riigikogu seaduse peatselt ka vastu. Lõppude lõpuks ei ole küsimus mitte ühes või teises ettevõttes, vaid hoopis tehnoloogiliste lahenduste ning majanduskasvu võimaldamises".

Martin Villig märkis, et Leedus võeti kokkuleppeveo seadus vastu juba 1. jaanuaril ja Läti plaanib seda lähikuudel. Seetõttu on ka Taxify tema sõnul jätkuvalt positiivselt meelestatud, et luuakse eelkõige klientide huvidest lähtuv seadus.

Majanduskomisjoni esimees ütles 10. märtsil, et eelnõu loodetakse aprilli teises pooles riigikokku viia ning seadus enne jaanipäeva vastu võtta. Samas rõhutas Aivar Kokk, et laual olevad ettepanekud pole lõplikud ning lõpliku otsuse teeb siiski riigikogu.

Eelnõu, millelt taksofirmad ootavad ebavõrdse konkurentsiolukorra lahendamist ning sõidujagamisettevõtted võimalikult väheste piirangute seadmist, algatati mullu veebruaris ning läbis esimese lugemise riigikogus eelmisel kevadel. Novembriks tehti selles mitmeid muudatusi, kuid jätkuvalt kõlasid süüdistused, et eelnõu kaitseb liialt jagamisfirmade huve ja selle vastuvõtmiseni ei jõutud.