Seitse aastat tagasi, kui Tallinnas juba kanda kinnitanud Uber tegutses seaduslikult hallil alal, oli  Eesti ühe tuntuma lobisti, kommunikatsioonibüroo Meta Advisory ühe omaniku Andreas Kaju ülesanne müüa poliitikutele maha vaatenurk, et Uber ei ole taksofirma, juhid ei ole Uberi töötajad ja et Uber on kõigest tehnoloogiafirma, mis viib kokku juhid ja sõitjad ehk märksõnaks oli sõidujagamine.

Selle eesmärgi nimel töötades sai Uberi ja Meta koostöös Pallingust, kes toona oli ühtlasi mõjukas riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja peaminister Taavi Rõivase üks lähemaid nõuandjaid, Eestis Uberile vajaliku sõidujagamise eelnõu häälekas eestkõneleja, seda nii avalikkuses kui ka tagatubades, kirjutab Eesti Päevaleht.

Päevalehe valduses olevad kirjavahetused ja dokumendid näitavad, et Palling seadis end jagamismajanduse eestkõnelejana esinedes korduvalt tõsisesse huvide konflikti. Näiteks pärast üht europarlamendi saadikutele sõidujagamise reguleerimise teemal esinemist kirjutas Kaju oma Uberi kontaktile, et Palling soovib, et Kaju firma teeks talle järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kampaaniat ja veaks ta Brüsselisse. See loonuks olukorra, kus sama lobifirma esindab ühtaegu nii selge seadusemuudatuse huviga klienti kui ka poliitikut, kes seisab sellesama muudatuse eest kõige jõulisemalt.

Samuti toob leht välja, et näiteks riigikogu kõnepuldis nn Uberi eelnõu kaitstes viitas Palling korduvalt ühele Tallinna Ülikooli autoomanike meelsust vaadelnud uuringule mainimata samas, et selle tellis ja selle eest maksis eelnõu peamine kasusaaja Uber.

Nii Kaju kui ka Palling laususid Eesti Päevalehele, et ühtegi poliitilist valimiskampaaniat ei ole Meta Advisory Pallingule teinud, aga nad ei kommenteerinud kampaania omavahelist plaanimist.

Eesti Päevaleht kirjutab veel enda valduses olevale sõnumivahetusele viidates, et "Uberi-eelnõu" menetlusega samal ajal hakkas Palling otsima tööd väljaspool poliitikat ning toob selle kinnituseks Uberi toonase juhatuse vanemnõuniku Mark MacGanni kirjelduse, mille järgi oli tal 2016. aasta juunis Pallinguga Helsingis "pikk ja üksikasjalik üks ühele kohtumine", mille käigus Palling palus Uberi lobistilt abi "kõrgepalgalise firmasisese töökoha" saamiseks, juhul kui ta europarlamendi valimistel ei saa nimekirjas piisavalt kõrget kohta.

Praeguseks poliitikast lahkunud Palling ütles Päevalehele, et väide, nagu ta oleks Mark MacGanni käest tööd küsinud, ei vasta tõele.

Andmete lekitaja Mark MacGann töötas Uberi lobistina Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas aastatel 2014-2016, mil ta ülesandeks oli paljude seadustega vastuolus ettevõtte laienemise juhtimine.

MacGann lekitas tänavu ajalehele The Guardian enam kui 124 00 e-maili, sõnumit ja ettevõtte sisedokumenti, mis avaldavad kui suurt mõju on ettevõte lobitööga saavutanud. MacGanni sõnul tegeles ettevõte valetamisega rääkides, et juhid võivad Uberiga sõites majanduslikult võita.

Prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe

Prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kairi Küngas ütles ERR-ile, et prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe. "Ajakirjanduses avaldatud vähene teave ei viita sellele, et hetkel oleks alust kriminaalmenetlust alustada," ütles Küngas.

Meta rollist Uberi-teemas on kirjutatud ka varem

Meta ja ka advokaadibüroo Sorainen osalust Uberi-teemat puudutanud ühistranspordiseaduse muutmise protsessis on ajakirjanduses kirjeldatud ka varem.

2016. aasta novembris kirjutas Postimees viitega enda käsutusse jõudnud failidele, et Pallingu vahendusel riigikogu menetlusse jõudnud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu loojad olid just Soraineni vandeadvokaat Mihkel Miidla ja Andreas Kaju Metast ning korra käis see läbi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Sander Salmu töölaualt.

Palling ei eitanud toona, et algatas eelnõu riigikogus, et säästa aega kooskõlastamiskadalipu arvelt, sest läbi MKM-i oleks eelnõu tema sõnul tulnud poolteist aastat.

Leht märkis 2016. aastal, et seega sai teoks plaan muuta eraettevõttes valminud eelnõu Reformierakonna fraktsiooni liikme kaasabil seaduseks ja arvestamata sellise tülika nähtusega nagu hea õigusloome tava ehk eelnõu jõudiski riigikogu menetlusse, ilma et seda oleks kooskõlastatud ühegi asjasse puutuva otsustajaga ning kõik nägid seda esimest korda riigikogu suures saalis esimesel lugemisel.