Näiteks on asutustesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendis kirjas, et viimase kolme kuu jooksul kasvas Vahemere ületamist lootvate potentsiaalsete varjupaigataotlejate hulk 5,95 miljonilt 6,6 miljonini, vahendas The Times.

Türgis on praegu 3,3 miljonit kodumaalt põgenenud inimest, kellest on enamus pärit kodusõjast räsitud Süüriast. Hetkel tõkestab nende saabumist Euroopasse eelkõige Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud migratsioonilepe, mis on aga Ankara ja Brüsseli üha pingelisemaks muutuvate suhete tõttu ohus.

Bildi poolt mainitud dokumendis on täpsemalt võetud arvesse inimesed, kes on ajutiselt elamas seitsmes Põhja-Aafrika või Lähis-Ida riigis käesoleva aasta aprilli lõpus.

Lisaks eelpool mainitud Türgile on potentsiaalselt Euroopasse pürgivaid varjupaigataotlejaid nendes riikides järgmiselt: nii Egiptuses kui ka Liibüas on praegu ligi miljon sellist inimest, 720 000 Jordaanias, 430 000 Alžeerias, 160 000 Tuneesias ja 50 000 Marokos.

Põhja-Aafrikas asuvatest migrantidest on paljud näiteks pärit Nigeeriast, Guineast, Elevandiluurannikult, Gambiast ja - nii üllatav kui see ka pole - Bangladeshist.

Ainuüksi eelmisel nädalal üritas Vahemerd ületada umbes 7000 inimest ja seda hoolimata sellest, et sisekonflikti käes vaevleva Liibüa rannavalve üritab üha rohkem migrantidelaevu peatada. Kriitikud ja inimõiguslased hoiatavad samal ajal, et migrante saadetakse Liibüas tagasi ohutavatesse kinnipidamisasutustesse, mida kontrollivad sageli korrumpeerinud ametnikega koostööd tegevad inimsmugeldajad, kes asuvad peagi inimestelt järgmise reisi eest raha nõudma.

Käesoleval aastal on Vahemerel hukkunud rohkem kui 1400 Euroopasse pürginud migranti. Põhja-Aafrikast on Euroopasse kohale jõudnud rohkem kui 50 000 inimest, mis on selle migratsioonikoridori puhul 39 protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Saksa valitsuse ja ka mitmete teiste Euroopa riikide eesmärgiks on viimasel ajal olnud Türgi migratsioonileppele sarnaste lepingute sõlmimine Põhja-Aafrika riikidega, mis võimaldaks migratsioonivooge ennetada ja varjupaigataotlusele keelduva otsuse saanud inimesi kiiremini tagasi saata. Sageli on Euroopa riigid üritanud migratsioonilepete sõlmimist siduda nimetatud riikidele antava rahalise abiga.