Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Teised liikmesriigid ei kipu Saksamaalt varjupaigataotlejaid tagasi võtma

Varjupaigataotlejate registreerimiskeskus Baieri liidumaal Erdingis.
Varjupaigataotlejate registreerimiskeskus Baieri liidumaal Erdingis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Vasakpoolse erakonna Die Linke poolt esitatud teabenõude alusel avalikustatud Saksa valitsuse raporti kohaselt pole suutnud teised Euroopa Liidu liikmesriigid võtta tagasi kümneid tuhandeid migrante, kes peaksid EL-i reeglite kohaselt taotlema varjupaika mitte Saksamaal, vaid nendes liikmesriikides, kuhu nad esimesena saabusid.

Dublini konventsiooni kohaselt peab kolmandast riigist saabunud inimene taotlema varjupaika selles EL-i liikmesriigis, kuhu ta kõigepealt saabus. Kui ta peaks mõnes järgmises liikmesriigis varjupaika taotlema, on sealsetel võimudel õigus ta esimesse liikmesriiki tagasi saata, vahendas Politico.

Alates 2016. aasta algusest kuni käesoleva aasta märtsini on Saksamaa esitanud teistele liikmesriikidele tagasivõtmisetaotlused 72 321 migrandi kohta, kuid vaid 5321 on reaalselt õnnestunud esimesse liikmesriiki tagasi saata.

Käesoleva aasta mais registreeriti Saksamaal 14 973 varjupaigataotlejat, aprillis 11 952. Siseministeeriumi andmetel oli suurem osa neist pärit Süüriast, Iraagist ja Eritreast.

Käesoleva aasta viie esimese kuuga registreeriti Saksamaal 77 148 varjupaigataotlejat.

2015. aastal ehk rändekriisi tipus saabus Saksamaale kuni miljon varjupaigataotlejat. 2016. aastal aga umbes 280 000 varjupaigataotlejat.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: