Eesti jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 99 miljonit eurot
Eesti panga hinnangul oli Eesti jooksevkonto ülejääk esimeses kvartalis 99 miljonit eurot ehk ligikaudu kaks protsenti perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on esimene ülejääk kvartalis alates 1993. aastast.
Tavapärasest positiivsema saldo põhjustasid peamiselt teenuste ekspordi kiire ja üsna laiapõhjaline kasv ning harjumatult väike tulude netoväljavool, teatas Eesti Pank.
Eesti kaubanduspartnerite majandusel läheb hästi ning seetõttu on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurenenud, märkis Eesti Panga ökonomist Kristo Aab pressiteates. "Vahepeal ekspordikasvule piduriks olnud sektorid on kas põhja lähedal või sinna juba jõudnud ning on nüüd uuesti kasvamas. Tulude poolel vähenes esimeses kvartalis investeerimistulude väljavool peamiselt pangandussektoris, kuid olulist rolli mängisid ka ühekordsed tegurid, nagu Eesti riigile makstud trahvirahad," ütles ta.
Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti esimeses kvartalis 188 miljoni euro väärtuses, mida on viimase viie aasta keskmisest kaks korda rohkem. Samal ajal vähendati juba olemasolevaid otseinvesteeringuid 177 miljoni euro ulatuses, mis tähendab, et netosummas oli nii-öelda uue raha sissevool riiki tagasihoidlik. Kokkuvõttes Eestisse tehtud otseinvesteeringud siiski vähenesid, sest võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui siia tehti uusi investeeringuid. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud suurenesid veidi samuti võla iseloomuga investeeringute arvelt," märkis Aab.
Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36 protsendini SKP-st. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35 protsendile.
Allikas: BNS