"Mind üllatas selle mure suurus, kuid suhtun sellesse tõsiselt," ütles ta ajakirjanikele koos Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga antud pressikonverentsil, vastates küsimusele Vene-Valgevene suurõppuse Zapad kohta.

Grybauskaitė kinnitas, et teavitas kohtumisel Pahorit sellest, et see õppus on ründava iseloomuga ja suunatud läände.

Sloveenial on Moskvaga ajalooliselt sõbralikud suhted, kuigi see liitus Euroopa Liidu Vene-vastaste sanktsioonidega, mis kehtestati Krimmi annekteerimise ja Kagu-Ukraina separatistide toetamise eest.

Lisaks kavatseb Sloveenia saata Lätti paigutatud NATO pataljoni oma sõdureid.

Pahor ütles, et adub, kui väga on Euroopa julgeolekuolukord viimastel aastatel muutunud.

"Kes võinuks kümne aasta eest mõelda, et põrkume Krimmi okupeerimisele? Kes võinuks arvata, et Ukraina ebakindlus osutub sedavõrd suureks nagu praegu? Kes oodanuks, et Kaukaasia põrkub selliste tohutute muredega, ja kes võis arvata, et põrkame Lähis-Idas poliitilisele ja sõjalisele kriisile, mis muutub EL-i jaoks sedavõrd tähtsaks?" küsis Sloveenia riigipea.

"Seepärast on Sloveenia jaoks väga tähtis oma sõbrad ära kuulata, kuulata Leedu presidenti, toetada rahu ja julgeolekut," lisas ta.

Grybauskaitė ja Pahor arutasid kohtumisel muu seas küberjulgeolekut. Teisipäeval käib Sloveenia president vaatamas mullu Leedus avatud küberkaitsekeskust. 

Map of eastern Europe showing the Suwalki Gap -- a zone between Poland and Lithuania, which is squeezed between Kaliningrad and Belarus pic.twitter.com/W9m5GScU0q

— AFP news agency (@AFP) June 12, 2017