Grybauskaite aastakõnes: põhioht Leedule on Venemaa

Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles neljapäeval seimis aastakõnega esinedes, et maailm mõistab selgelt, et Leedu peamised julgeolekuohud on Venemaa Kaliningradi oblasti militariseerimine, sügisene suurõppus Zapad ja geopoliitiliseks relvaks muudetud Valgevene Astravesti tuumajaama ehitus.
"Tänane demokraatiat kaitsev maailm mõistab täiesti selgelt, et Atlandi-ülese julgeoleku ohud on koondunud just meie kanti: Venemaa Kaliningradi oblasti militariseerimine, suurõppus Zapad ja geopoliitiliseks relvaks muudetud Valgevene Astravesti tuumajaama ehitus," ütles Grybauskaitė.
Ta märkis ka, et Vilnius ootas tänavu ära NATO liitlaste "ajaloolise toetuse" ning Leetu paigutati seitsme riigi sõjaväelastest koosnev pataljon.
President lisas, et vaatamata olemasolevatele tagatistele peab püüdlema NATO otsuste langetamise protsessi kiirendamise, kindlamate kaitsekavade ja ühtse õhukaitsesüsteemi loomise poole.
Grybauskaitė rõhutas, et Leedu panustab Ukraina ja Gruusia strateegilise partnerina ka ise julgeolekusse ning osaleb rändekriisi lahendamises ja "üleilmses terroritõrjekoalitsioonis".
President pooldas Euroopa riikide suuremat lõimitust, mis "oleks vastukaaluks maailma pingetele". Ta märkis, et kuulumine Euroopa Liitu on "pikaajalise rahu, stabiilsuse ja õitsengu tagatis".
"Euroopa ei päästa meid aga poliitilisest lühinägelikkusest: peame ise puhastuma ajaloo mõjutustest ja suurendama kodaniku immuunsust," sõnas riigipea.
"Riigi stabiilsuse tagab erakondade läbipaistvus"
Grybauskaitė märkis, et stabiilse demokraatliku riigi toimimiseks on vajalik läbipaistev, küps ja tugev erakonnasüsteem.
Puhastunud erakondlik vastutus ja aruandlus aga võimaldab avalikustadа populismi mitmesugused harud.
President märkis oma kõnes, et tulenevalt erakondades toimuvast põlvkonnavahetusest on praegu paras aeg panustada erakondade kvaliteeti ja inimestesse ning poliitilises süsteemis terendab uute võimaluste aeg.
"Erakonnajuhtide põlvkonnavahetusega seondub lootus kvalitatiivsele uuenemisele. Suletus, omakasuhimu ja isegi kriminaalsed juhtumid avavad tee poliitika jaoks järjest vähem ettevalmistunud inimestele. Koalitsiooni püsiv haprus ei taga inimestele turvatunnet, erakondliku tagalata ei edene ka reformid. Seepärast on praegu aeg panustada erakondade kvaliteeti ja inimestesse," ütles Grybauskaitė.
Leedu riigipea sõnul on poliitiline valmidus riigi valitsemiseks eluliselt tähtis ja see ei ole ühepäevaküsimus.
"Põhimõtteliseks seljapööramiseks nomenklatuursetele ja korruptiivsetele tavadele, puhastumaks istumajäänud, oma taskuid täitvatest tegelastest tuleb vabaneda populistlikest moodustistest ja hooajakombinatsioonidest, asendades need vastutustundlike poliitiliste jõududega," ütles president.
"Korruptsioonitõrjes on vaja rohkem pingutada"
Grybauskaitė arvustas oma aastakõnes poliitikuid ebapiisavate pingutuste eest võitluses korruptsiooniga, tema sõnul on lahendamata korruptsioonist teatajate kaitsmise küsimus.
"Kuigi varimajandus ja korruptsioon röövivad igaüht rinnalapsest raugani, napib ikka veel teadlikkust ja kodanikujulgust. Võitlus korruptsiooniga nõuab suuremaid pingutusi, kuid mõtte korruptsioonist teatajate kaitsmisest on ootele pannud juba kolmas seimikoosseis," ütles president.
Grybauskaitė sõnul peab selleks, et riigivahendeid kasutataks õigel eesmärgil, riigis valdama üleüldine sallimatus korruptsiooni vastu.
Leedu kukkus tänavu üleilmses korruptsiooni tajumise indeksis kuus kohta jäädes 176 riigi seas 38-ks.
"Riik toppab endiselt"
Vaatamata mullustele seimivalimistele, mis andsid lootust muutusteks, jätkub riigijuhtimises paigaltammumine ja mõningate reformide toppamine tekitab lausa muret, sõnas Leedu president.
"Inimesed ootavad nomenklatuuri võimu lõppu riigisektoris ja et uus võim ei piirduks vaid oma inimeste määramise ja kitsaste kildkonnahuvide lobimisega, et uutmine ei piirduks mõne ametikoha koondamise ja paari ametniku sajaprotsendilise palgalisaga. Pikaksveninud segadus riigivalitsemises ja määramatus mõningate reformide osas tekitavad juba muret," märkis president.
Tema sõnutsi toppab metskondade reform, seim ja omavalitsused on seotud kahtlaste sisetehingutega ning haridusreformi algus meenutab pigem kinnisvara ümberjagamist.
Metsandusreform algas 42 iseseisva metskonna liitmisest üheks juriidiliseks isikuks. Parlamendile esitati ka kõrgkoolide arvu optimeerimise kava, valitsus pakub välja maksumuudatusi, kuid pikkade arutelude tulemusel on suudetud vastu võtta vaid alkoholipiirangud.
Põhiseaduse kohaselt peab president kord aastas kõnelema seimile olukorrast riigis ning sise- ja välispoliitikast. Grybauskaitėle on see kaheksas kord.
Leedu peaminister kuulis presidendi kõnes ootusi, mitte arvustust
Leedu Talurahva ja Roheliste Liitu (LVŽS) kuuluv peaminister Saulius Skvernelis ütles neljapäeval, et kuulis president Dalia Grybauskaitė aastakõnes mitte arvustust, vaid ootusi.
"Hindan seda kui tagasivaadet läinud aastale, teatavate lootuste väljendust, ootust selle valitsuse ja koalitsiooni tegudele," kostis Skvernelis ajakirjanikele presidendi kõne kohta.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS