Kaitseminister Mattis ja Leedu president Dalia Grybauskaite kohtusid kolmapäeva hommikul kahekesi, enne kui Ameerika delegatsioon pärastlõunal Pabrade polügooni külastab ja seal kõigi Balti riikide kaitseministritega kohtub, vahendasid ERRi raadiouudised.

Mattis ütles pärast hommikust kohtumist president Grybauskaitega, et ameeriklaste panus Balti piirkonda on püsiv ning NATO toetus vankumatu.

Kaitseministrile esitatud küsimused keskendusid aga piirkonna õhutõrjevõimekusele. Küsiti nii üldiste plaanide kui ka konkreetsete relvade kohta, nagu näiteks Patrioti maa-õhk tüüpi rakettide süsteem.

Konkreetseid vastuseid Mattis ei andnud, kuid kinnitas, et vastavalt vajadusele paigutatakse Balti piirkonda nii relvi kui üksuseid. Seejuures rõhutas ta taas, et NATO on kaitseallianss.

"Toome siia süsteemid, mida vajalikuks peame. Kuid ükskõik milline Venemaa sõjalise võimekuse suurendamine siin piirkonnas - kui nii nemad kui me kõik teame, et meie tegevus Leedus ja muudes demokraatlikes riikides ei kanna mingit ohtu - rikub tasakaalu," ütles minister BNSi teatel.

Sõjalises mõttes on Baltimaade nõrgim koht õhu- ja raketitõrje. Osa ametnike hinnangul võiks NATO paigutada vastuseks Venemaa sõjalisele tegevusele piirkonnas siia kaugraketitõrjesüsteemi Patriot, mis suudab tuua alla lennukeid ja ballistilisi rakette.

Kaitseametnikud on jätkuvalt seda meelt, et NATO võib tõhustada oma õhutõrjesüsteeme Baltimaades enne sügisest Vene-Valgevene suurõppust Zapad.

Kaitseametnikud kinnitasid, et NATO raketitõrjesüsteemid võidakse tuua Baltimaadesse enne sügisest Vene-Valgevene suurõppust Zapad.

Praegu on Leedul vaid lähimaaraketid, kuid otsustati soetada ka Norra keskmaaraketisüsteem NASAMS.

Grybauskaitė ütles, et Baltimaad vajavad täiendavaid kaitsemeetmeid, kuid üksikasjadesse ei laskunud. Ta märkis, et otsused tehakse pärast üldisi konsultatsioone ja kutsus üles kiirendama NATO otsustusmehhanismi.

Washington näitab visiidiga tõsist suhtumist Balti julgeolekusse

Mattise visiidiga püüab Washington näidata tõsist suhtumist oma kohustustesse Baltimaade julgeoleku tagamisel, arvestades muret Venemaa välispoliitika pärast, vahendas BNS.

Pärast Pabrade polügooni külastamist siirdub ta edasi Londonisse.

Vastuseks Venemaa rünnakule Ukraina vastu, paigutab NATO tänavu Lätti, Leetu, Eestisse ja Poola rahvusvahelise pataljoni. Eraldi operatsioonina asub siin ka USA brigaad.

Mattis ütles enne teele asumist, et NATO kohalolek Baltimaades aitab tagada püsikindlust.

"Tahan näha, kuidas edenevad asjad Saksa lahingurühmal, kohtuda mõne riigi sõjaväelastega, avaldada austust nende tööle, kinnitada, et NATO siinviibimine jääb väga märgatavaks, sest olemuslikult püüame me vähendada valearvestuste võimalusi ja võita aega diplomaatidele, et Baltimaades taastuks rahulikkus ja püsikindlus," lausus ta.

Leedu riigijuhid loodavad USA-lt kuulda sõjaväelaste pidevast paigutamisest Leetu ja õhukaitse tugevdamisest, samuti NATO otsustusprotsessi kiirendamisest.

Kui nüüdne USA president Donald Trump rääkis oma valimiskampaania ajal NATO aegumisest ja sidus liitlaste kaitsmise nende kaitsekulutuste suurusega, hakati Ida-Euroopas muretsema. Ametisse asununa Trump küll leebus, kuid nõuab endiselt kaitsekulutuste suurendamist ja võitlust terrorismiga.

Baltimaad käituvad kaitse rahastamise osas eeskujulikult. Eesti rahastab riigikaitset juba aastaid NATO nõutud kahe protsendi ulatuses, Läti ja Leedu jõuavad selle näitajani tuleval aastal.

Marukoera hüüdnimega USA erukindral Mattis oli 2013. aasta märtsini NATO keskväejuhatuse ülem ja vastutas Iraagi ja Afganistani operatsiooni eest.

Mattis saabus Vilniusesse Taanist.