Moslemeist rohingjade olukord Birmas on läinud nii hulluks, et sealt on neid välismaale põgenenud juba üle 400 000, kuid ega neid paraku ka naaberriikideski hästi ei kohelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks peamiselt islamiusulises Bangladeshis, kuhu rohingjad suuremalt jaolt põgenenud on, ei tohi nad oma ajutistest kodudest kuhugi lahkuda, isegi mitte oma pere või sõprade juurde elama asuda.

See pole aga võrreldav Birmas toimuvaga, kus selle rahvuse liikmeid lihtsalt armutult tapetakse. Suurbritannia rahvusringhäälingu BBC ühes mõjukaimas saates Hard Talk sõna saanud Guterres ütles, et peagi pole vägivalla ägenemist enam võimalik ära hoida.

"Suu Kyil on võimalik olukord tagasi pöörata. Kui tema seda kohe tagasi ei pööra, on tragöödia täiesti õudne ja kahjuks ei näe ma enam, kuidas seda tulevikus tagasi pöörata saaks," nentis Guterres.

Birmas valitsenud hunta ajal aastaid koduarestis istunud, vastupanuliikumise sümboliks saanud ning Nobeli rahupreemia pälvinud Suu Kuyid on palju kritiseeritud, et ta lihtsalt vaatab pealt, kuidas Birmas endiselt võimas armee vähemusrahvust tapab ning ei üritagi ahistatute heaks midagi teha.

Birma sõjaväejuhid on pähe võtnud, et rohingjad polegi kohalik vähemusrahvus, vaid võõrad, kes tuleb minema kihutada ehkki neil mujal kodu pole.

"Ma arvan, et me peame ka sõjaväele survet avaldama. On oluline, et riigid, kelle sõjaväel on sidemeid Birma sõjaväega seda teeks. Ma arvan, et kõik survevormid on praegusel hetkel hädavajalikud, et veresaun kindlasti peatada," leidis Guterres.

Tema sõnul saab Birmas tõelisest demokraatiast alles siis rääkida, kui tapmised ja muu laastamistöö on lõpetatud, põgenikel lubatud koju tagasi pöörduda ning tagatud ka humanitaarabi jõudmine hädalisteni.