Suu Kyi lubas osa Birma rohingja põgenikest tagasi võtta ({{commentsTotal}})

{{1505797320000 | amCalendar}}
Aung San Suu Kyi.
Aung San Suu Kyi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Birma liider Aung San Suu Kyi ütles teisipäeval, et Birma on valmis "millal iganes" tagasi võtma osa sõjaväe vägivalla eest pagenud moslemeid vastavalt 1990. aastatel Bangladeshiga kokku lepitud protsessile.

"Oleme valmis alustama tõendamisprotsessi millal iganes," ütles Suu Kyi, viidates vägivalla eest põgenenutele, pakkumata seejuures kõigile pagulastele võimalust naasta.

Birma liidri sõnul ei karda ta rohingjade kriisi rahvusvahelist kontrolli. Ta lubas õiguste rikkujad vastutusele võtta ja osa sõjaväeoperatsioonide eest pagenud moslemeid tagasi võtta.

"Need, kes kvalifitseeruvad põgenikeks, võetakse tagasi ilma probleemideta ning neile tagatakse julgeolek ja juurdepääs humanitaarabile," märkis ta pooletunnises telepöördumises.

Seni pole selge, kui paljud rohingjad naasmisele kvalifitseeruvad. Birma valitsus on varem öelnud, et ei võta tagasi terrorisidemetega moslemeid, ning väitnud, et osa rohingjasid on põgenedes ise oma külad põlema pannud.

Amnesty Internationali hinnangul peidab Nobeli preemia laureaat sõjaväe rikkumisi eirates "pead liiva alla".

Arakani osariigis jätkuva vägivalla eest on üle piiri Bangladeshi põgenenud 410 000 rohingja moslemit ehk ligi pool Arakani osariigis elanud rahvusvähemusest.

Rahvusvaheline kogukond on Suu Kyid teravalt kritiseerinud selle eest, et ta ei ole avalikult riigita rohingjadele toetust avaldanud või kutsunud sõjaväge üles vaoshoitusele.

Birma relvajõudude väitel seab nende puhastusoperatsioon Arakani osariigis eesmärgiks juurida välja rohingja mässulised, kes 25. augustil politseiposte ründasid.

ÜRO juhtide hinnangul on sel tegevusel kõik etnilise puhastuse tunnused. Rohingjad on aastaid pidanud kannatama tagakiusamise ja vägivalla käes ning nende staatus on pikka aega olnud Birmas plahvatusohtlik teema.

Paljud budistliku enamusega Birmas näevad neis sissetungijaid Bangladeshist ja keelduvad tunnistamast rohingja rahvuse olemasolu, öeldes, et tegemist on bengalitega.

"Oleme mures, kuuldes, kui palju moslemeid põgeneb piirkonnast Bangladeshi," ütles Suu Kyi telepöördumises, milles ta mõistis hukka "kõik inimõiguste rikkumised, mis võivad olla kriisi sügevdanud".

 

Allikas: AFP-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: