Varem pole Läänemeres ravimijääkide sisaldust süteemselt uuritud, kuid nüüd võrdles Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) ravimite müügistatistikat konkreetsete mõõtmistulemustega aastatel 2003-2014, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskmiselt iga kolmas tablett jõuab Läänemerre. Kõige rohkem on merest leitud südame-veresoonkonna, närvisüsteemi ja põletike raviks mõeldud aineid.

Uuringust selgus, et 118 arstirohust eraldus reoveepuhastites pea täielikult kõigest üheksa ravimit. Seega oleks üks võimalus puhtama keskkonna nimel tõhustada veepuhastustehnoloogiaid.

"See kui me rakendame tehnoloogiaid viimases etapis ehk reoveepuhastites või meres endas, et neid sealt kätte saada, on kõige keerukam ja kulukam. Me peaksime alustama sellest, kus me neid kasutame - oma kodudes ja sellistes kohtades, kus neid kõige rohkem on kasutuses nagu haiglad või ravimitööstused," selgitas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Mereökoloog Kai Künnis-Beres võrdleb ravimijääke keskkonnas pestitsiidide omaga. Kõige rohkem on teadlased uurinud sünteetiliste hormoonide mõju vee-elustikule.

"Kõigepealt ta muudab soolist tasakaalu. Kalade puhul on see, et isased kalad on ka selles keskkonnas, kus on naishormooni kõrgem kontsentratsioon ja siis need isased ei arene välja normaalseteks isasteks. Ameerikas on uuritud alligaatoreid ja kalu ja on leitud - isegi Youtube'is on videod olemas -, et lõikad kala lahti ja kalal on nii mari kui niisk," selgitas Künnis-Beres.

Ta kinnitas, et sellised kalad järglasi ei saa ja oht liikide väljasuremiseks ravimireostuse tõttu on reaalne. Seega tasub igal inimesel meeles pidada, et vanade või kasutuseta jäänud ravimite koht pole prügikastis või WC-potis. Need on ohtlikud jäätmed, mida võetakse vastu nii apteekides kui ka jäätmejaamades.