Kasvav ravimite tarbimine sunnib firmasid investeerima parematesse reoveepuhastitesse ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Seoses üha kasvava ravimite tarbimisega, seisavad vee-ettevõtted silmitsi vajadusega investeerida targematesse veepuhastitesse. Esimene Euroopa Liidu toetatud sõeluuring peaks aitama teada saada, milliseid ravimijääke leidub heitvees, jõgedes ja setetes ning milliste meetoditega nende keskkonda sattumist vältida.

Ainuüksi Läänemerre jõuab aastas 2200 tonni ravimijääke, vahendas "Aktuaalne kaamera".

CWPharma projektis analüüsivad teadlased seitsmest Läänemere-äärsetest riigist võetud proove, et teha kindlaks 80 enim tarvitatava, näiteks erinevad valuvaigistid, või keskkonnale ohtlike ravimite jääke. Eestis oli uurimispaigaks Pärnu jõe piirkond ja sealt leiti jääke 40 ravimist.

"Eestis meil on diklofenaki kohta suhteliselt hea ülevaade olemas ja paraku me leiame seda ka kõikjalt - nii jõgedest, järvedest, põhjaveest kui ka pinnasest. Ja ta on üks enim kasutatavatest ravimitest," selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa.

Ravimijäägid jõuavad varem või hiljem kalade organismi, tekitades kaladel probleeme paljunemisega ja käitumishäireid. Seda kinnitab ka Rootsis läbiviidud katse ahvenatega.

"Võeti üks parv ahvenaid ja osa neist pandi diklofenaki lahusesse, nad märgistati anduritega ja lasti uuesti järve. Tulemuseks oli see, et need ahvenad, kes olid saanud diklofenaki konsentratsiooni, muutusid erakuks. Erakust parvekala aga hukub," kirjeldas CWPharma juhtivekspert Erki Lember.

Ravimite loodusesse jõudmist saab vähendada igaüks. Esimene rusikareegel on see, et vanaks läinud arstirohud tuleb viia apteeki või jäätmejaama, mitte aga visata prügikasti või veelgi hullem - WC-potist alla.

Kahjuks ei saa ravimitarvitajad oluliselt kaasa aidata ravimite imendumisele organismis, osa jõuab nii või teisiti heitveega reoveepuhastusjaama.

Vee-ettevõtjad ootavad CWPharma projektist kinnitust, millised tehnoloogiad on parimad ravimijääkide eemaldamiseks reoveest.

"Üks tee selle probleemi lahendamiseks on praegusest tõhusamad reoveepuhastid. Selles projektis me uurime, kas osoneerimise ja aktiivsöe kasutamine lisaks teistele reoveepuhastusviisidele aitab vähendada ravimijääkide hulka, mis võivad jõuda jõgede ja järvede kaudu Läänemerre," rääkis CWPharma projektijuht Noora Perkola.

Projekt lõpeb järgmise aasta septembris ja siis pakuvad teadlased välja meetodid ja vajadusel ka seadusemuudatused ravimite Läänemerre jõudmise vältimiseks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: