Airi Mikli tõdeb, et kui küsimuse alla tulevad linnaruumi planeerimise küsimused, siis põrkuvad alati erinevate huvigruppide eelistused. “Noored ja vanad, töötajad ja puhkajad, põllumehed ja linnainimesed – see on selline valdkond, kus on vaja teadmisi kui ka koostööd,” leiab riigikontrolli nõunik.

Eduka koostöö aluseks on kompromiss, mis on sätestatud linna
üldplaneeringuga. Mikli sõnul on tegemist ühiskondliku kokkuleppega, millega kogukond lepib kokku omavalitsuse arengu suunad. “Selle leppe saavutamiseks peavad väga palju tööd tegema volikogu liikmed ja ma loodan, et valitavad volikogu liikmed vaatavad pärast valimisi üle, kas see, mida nad loodavad oma ametiajal saavutada, on ka üldplaneeringus kajastatud,” märgib Mikli. 

Samas tõdeb Mikli, et inimesed muutvad rahulolematuks alles siis, kui kohale jõuab kraana, kuid sel momendil on tegelikult hilja protestida. “Tegelikult peaksid inimesed ehitusprojektide vastu huvi tundma kui neid alles planeeritakse ehk mina soovitan valijatel küsida kandidaatidelt, mida viimased plaanivad üldplaneeringus ette näha ning mida soovitakse ehitada pärast valimisi,” annab Mikli nõu. 

Ühtlasi lisab riigikontrolli nõunik, et praeguse planeerimisseaduse järgi on kõigil kogukonna liikmetel võimalik kaasa rääkida oma koduvalla arendusprojektides. “Kogu planeerimismenetluse käigus saab esitada märkusi, nõuda nende läbivaatamist ja tagasisidestamist. Tihti inimesed ei tea seda, kuid seda tuleb kindlasti endale teadvustada,” rõhutab Mikli.