"Saime esimest korda otse teavet selle kohta, milline on Venemaa presidendi nägemus sõjaolukorrast," ütles Stubb laupäeval rahvusringhäälingu Yle hommikuprogrammis "Ykkösaamu".

Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre helistasid teisipäeval Putinile. Kõne tähendas varasemaga võrreldes suurt kursimuutust, sest Euroopa riigid on püüdnud hoida Ukrainas agressioonisõda pidava Venemaa juhtkonda isolatsioonis.

Stubb lükkas ka ümber Briti ajalehe Financial Times väite, justkui olevat Putin talle ja Størele pidanud pika loengu Venemaa ajaloost. "Saime pidada täiesti normaalset ja väga konkreetset vestlust," kinnitas ta.

Stubbi sõnul esitas Putin oma esimeses sõnavõtus arusaama sündmustest pärast 2014. aastat ning selles oli palju tuttavaid sõnumeid Venemaa seisukohtadest, näiteks Krimmi poolsaare osas. Venemaa annekteeris poolsaare 2014. aastal.

Stubb pidas vestlust kasulikuks, sest temal ja Norra peaministril oli võimalus küsida Putinilt, kuidas Venemaa kavatseb Abu Dhabis tegutseda. Seal on novembris kavas pidada läbirääkimised Ukraina, Venemaa ja USA esindajate vahel.

Stubb ütles, et pidas tõenäoliseks, et vestlus pälvib kriitikat. Siiski rõhutas ta, et Soome ei ole lahknemas Euroopa Liidu ühtsest poliitikast ning ta ei muretse Euroopa ega Põhjamaade ühtsuse mõranemise pärast. Tema sõnul on kõigil sama eesmärk: toetada Ukrainat ja leida rahulahendus.

Stubb põhjendas kõnet Ukraina sooviga, et ka Euroopa hääl oleks Venemaa suunal kuuldav. Venemaa ja Ukraina vahelise rahuvahendaja ja sõnumitoojana on tegutsenud USA, kes on hiljuti muu hulgas sõlminud Venemaaga diislikütuse lepingu. EL-is ei tuleks see kõne allagi.

"Võib-olla on meie välispoliitika põhiküsimus see, kas näiteks Ühendriikide välispoliitika Venemaa ja Ukraina suhtes on Soome huvides? Kui vastus sellele on "mitte tingimata", siis peame mõtlema, mida ette võtta. Ka selles mõttes sattus see kõne heale ajale."

Stubbi sõnul on Euroopa ja USA Venemaa- ning Ukraina-poliitikas praegu teatud nüansierinevusi. Näitena tõi Stubb muu hulgas esile, et Euroopa sanktsioonipoliitika Venemaa vastu on oluliselt karmim kui Ühendriikide oma.

Stubb kommenteeris intervjuus ka Spordi Arbitraažikohtu (CAS) otsust, mille kohaselt tuleb Venemaa kohe rahvusvahelisse jäähokitegevusse tagasi lubada. President ütles, et ei ole otsusega nõus.

"Ilmselt oleksid otsustajad võinud mõelda sellele, et tee või jää vabaneb siis, kui Venemaa agressioonisõda Ukrainas lõppeb. Sellel otsusel on kahetsusväärne sümboolne sõnum, mis mulle ei meeldi," ütles Stubb.