Ajakirjanik Ainar Ruussaar uuris ERR.EE veebisaates "Otse uudistemajast" Mihhail Kõlvartilt, mis saab pärast valimisi Tallinna TV-st, linnapoest ja eriti maksumaksja raha kulutamisest Venemaa telekanalis PBK, mille üle teised erakonnad on teinud teravat kriitikat.

"Kui meie võimalik koalitsioonipartner tuleb läbirääkimistele nõudmisega, et sulgeme ja paneme asju kinni, siis kahjuks ma arvan, et väga palju meil enam arutada pole. Meil pole mitte ühtegi plaani midagi sulgeda ega lõpetada," vastas Kõlvart.

Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas see käib ka Tallinna maksumaksja raha viimise kohta PBK-sse ja et kas selle telekanali ideoloogia ei tekita küsimusi, vastas Kõlvart jaatavalt, sest PBK auditoorium on lihtsalt suurem.

"Kes on õige inimene, kes hindab ühe või teise ideoloogia sobivust või mitte. Selleks peaks looma tsensuuri. Hinnangu peab andma ikka televaataja," nentis Kõlvart.

EKRE-t ei saa maha vaikida

Võimalikest koalitsioonipartneritest rääkides nõustus Kõlvart saatejuhiga, et kui partner kaasatakse, siis on lauale jäänud valikutest vaid EKRE ja sotsid. Abilinnapea sõnul on tema hinnangul Keskerakonnal ideoloogiliselt keeruline EKRE-ga koalitsiooni teha, aga see ei tähenda, et EKRE-ga ei tohiks kõnelusi pidada.

"See ei ole õige suhtumine, et on parketikõlbulikud erakonnad ja need, kellega ei tohi üldse läbi rääkida. Ka nemad said inimeste toetuse valimistel, ehkki see polnud Tallinnas väga suur. EKRE ei pea meile meeldima, aga me ei saa neid ka maha vaikida," sõnas Kõlvart.

Mis puudutab aga võimalikku koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega, milleks täna ka esimest kohta ametlikult kohtutakse, nentis Kõlvart, et kindlasti on sotsid ideoloogiliselt Keskerakonnale palju lähedasemad kui EKRE.

"Sotsidega on meil peaaegu ühine ideoloogia ja programm. Kahjuks pole ideoloogia ainus kriteerium koalitsioonide loomisel. Ka inimesed peavad suutma omavahel kokku leppida."

Küsimusele, kas Keskerakond oleks valmis andma sotsiaaldemokraatidele näiteks Tallinna volikogu esimehe koha (sotside kampaanias oli nende volikogu esimehe kandidaat Helve Särgava - toim), vastas Kõlvart, et kohtade üle hakatakse arutama alles läbirääkimiste teisel-kolmandal etapil.

Kõlvarti sõnul sai Keskerakond küll Tallinnas viimasel hetkel absoluutse häälteenamuse, kuid vaid ühele häälele toetuv ülekaal ei ole piisav.

"Sellepärast me peamegi praegu läbirääkimisi partneri leidmiseks. Aga see ei tähenda, et koalitsioon igal juhul tekib. Pole välistatud, et me ei leia ühisjoont ja ei leiagi endale partnerit."

Venekeelsest laulust laulupeol

Kõlvarti seisukohad pealinna venekeelsete koolide keeleõppe kohta pälvisid enne valimisi konkurentide poolt tulist kriitikat, kuid ta ei kavatse selles vallas midagi muuta.

"Haridus peab andma erinevaid võimalusi. Kui vene laps tahab õppida eesti koolis, peab ta seda saama, aga koolis peab olema ka vajalik tugisüsteem. Või kui ta tahab käia keelekümbluse klassis, siis peab ka kvaliteet olema piisav. Aga kui lapsevanem soovib, et tema laps õpiks aineid 40, 50 või 60 protsendi ulatuses emakeeles, siis ka see võimalus peab olema tagatud."

Isiklikult nimetas Kõlvart endale kõige meeldivamaks sellest sügisest käivitunud võimalust, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos kakskeelses koolis.

"See võimalus meeldib mulle kõige rohkem. Aga ma saan aru, et ka see süsteem pole mõeldud kõigile. Ehk pole universaalset süsteemi, mida kõikidele koolidele laiendada ja mis sobiksid ühtviisi igale lapsele ja perele."

Samas tõi Kõlvart positiivse poole pealt välja, et eesti keele valdamise tase on vene noorte seas paranenud.

"Vene peredes on tänaseks tekkinud üldine arusaam, et eesti keelt tuleb õppida. Seda arusaama jagavad nii lapsed kui ka nende vanemad ning eesti keele tase on vene noorte seas kasvanud. Aga siin tuleb palju veel teha, sest nii õpetajate, õpikute kui ka metoodikate osas on veel puudusi."

Kui sama teema all tuli jutuks Kõlvarti kunagine etteheide, et laulupeol ei ole mitte ühtegi vene keeles kõlavat laulu, siis pidas ta seda meediapoolseks lihtsustuseks oma laiemast teemakäsitlusest.

"Mina kirjutasin, kui tähtis on laulupidu ja et see pidu võiks anda ka venelastele rohkem tunnetust, mida tähendab eesti kultuur ja eesti vaim. Kui laulupeol kõlaks kasvõi üks laul vene keeles, siis annaks see venelastele täiendava emotsiooni, et ka nemad on Eesti riigile ja kultuurile tähtsad ja vajalikud."

Keskerakonna valija ei tulnud välja

Oma isiklikku suurt häältesaaki ei soovinud Kõlvart ületähtsustada, sest nägi selle taga nii suurt Lasnamäe valimisringkonda kui ka Keskerakonna tugevat kaubamärki. Samas kaotas Keskerakond ülelinnaliselt kuus mandaati võrreldes eelmiste valimistega.

"Keskerakond peab tunnistama, et me kaotasime Tallinnas osa oma toetusest. Ma isiklikult arvan, et selle taga oli madalam valimisaktiivsus. Et meie valijad ei tulnud välja."

Uuenenud Keskerakonnast rääkides tõi Kõlvart suurima erinevuse Jüri Ratase ja Edgar Savisaare puhul välja selle, et Ratas kaasab otsuste tegemisse rohkem inimesi.

"Uue juhi tulekuga muutuvad traditsioonid ja korporatiivsed reeglid. Keskerakonna nägu oli aastaid Edgar Savisaare nägu. Koos uue juhiga tulid muutused. Eelkõige otsused, mida vastu võetakse, läbivad nüüd suurema arutelu ringi ja kaasatakse rohkem inimesi."

Mis puudutab korruptsioonisüüdistusi, mis eriti pealinna keskerakondlasi on saatnud, on see Kõlvarti sõnul rohkem müüt kui tegelikkus.

"Ma vaatasin eraldi enne saatesse tulekut üle ja viimase nelja aasta jooksul on tehtud kaks kohtuotsust korruptsiooni kohta pealinna süsteemis. Üleriigiline korruptsioonijuhtumite arv oli 315. Ka kaitsepolitsei aastaraamat tegi korruptsioonist suure ülevaate, kuid mitte ühtegi Tallinna korruptsiooni asja seal välja ei toodud. Aga samas kui inimesed leiavad, et korruptsioon on Tallinnas probleem, siis peame selle teemaga tegelema, isegi kui see on illusioon."

Tänavustel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Mihhail Kõlvart Tallinnas Lasnamäel 24 668 häält ja ta jätkab Tallinna abilinnapeana.