„Meil on praegu Helsingist suurepärased ühendused nii Aasia, Põhja-Ameerika kui ka Euroopaga ning teisest küljest on Helsingi ja Tallinna vaheline lennuaeg nii lühike, et on olnud tõesti raske leida põhjendust mõttele, et lendaksime Tallinnast veel kuhugi Euroopasse,“ rääkis eile ja täna Tallinnas viibinud Vauramo.

Septembris kasumihoiatuse andnud Finnair elab praegu ajaloolise kasvu tähe all. 2 miljardi eurone investeerimisprogramm on viimase paari aasta jooksul hakanud end ära tasuma ning tegevusel on üks selge siht.

„Kaugliinid on meie jaoks määrava tähtsusega. Üle poole meie tuludest laekub kaugliinidest ning sellistes oludes on Euroopa lendude ning lühilendude eesmärk meie kaugliinidele reisijaid ette vedada.“

Tartu liin – püsib või mitte?

Tartu lennujaama reisijatekadu on ajakirjanduses põhjendatud Finnairi väljumisaegade muutmisega. Küsides väljumisaegade muutuste ning Tartu liini tuleviku kohta vastab Vauramo nii.

„Muidugi on väljumisaegadel oma mõju, aga me vaatame alati tervikpilti, muu hulgas seda, kuidas meil lennukeid võtta on. Jätkamise kohta võib öelda, et praeguse seisuga jätkame Tartusse lendamist.“

Praeguse seisuga?

„Garantiisid praeguses ebakindlas maailmas muidugi ei ole – aga pole ka palju muude asjade kohta.“

Kui oluline Eesti turuna Finnairi jaoks üleüldse on?

„Ainuüksi Helsingi ja Tallinna vaheliste lendude hulk näitab, et Eesti on meile väga tähtis turg. Ja järgmisel suvel paneme me Helsingi ja Tallinna vahet käima veel 20 lisalendu nädalas. Eesti on meile tähtis ja me hoolitseme ühenduse eest Helsingiga.“

Mis juhtus Estonian Airiga ja mis saab Nordicast?

Põhjusi, miks Estonian Airi lugu lõppes nagu lõppes, ei soovi Vauramo hakata lahkama, kuid tõdeb, et lennunduses valitseb kõva konkurents.

„Praegugi on Euroopas kolm lennufirmat samasuguses olukorras ja eks me näe, mis pärast neid pankrotte juhtuma hakkab. Minu hinnangul on see [Estonian Airi tegevuse lõppemine] üks juhtum selles jadas.“

Estonian Airi järelkäija Nordica poolt valitud tegevusstrateegiat peab Vauramo aga üsna raskeks teeks.

„Piirkondliku lennufirmana tegutsemine on väga raske. Meil Soomes on piirkondlikke lende lennanud FlyBe, mis oli sunnitud lõpetama, praegu teeb seda N°RRA. Aga tõesti, see segment on raske, selles sõltutakse teistest väga palju.“

Kuidas olukord lennunduses üleüldse on – kui suur osa murrangust on juba seljataga ja kui suur osa alles ees?

„Euroopas on palju räägitud sellest, et lennufirmasid on liiga palju. Pankrotis olevate lennufirmade puhul on see juba näha, kuidas suuremad lennufirmad ostavad neist kas osi või võtavad tervenisti üle. Seda konsolideerumistrendi näeme Euroopas kindlasti veel.“

Kas rahvuslik lennufirma on väärtus omaette?

Soomes on riik enamusosalusest Finnairis kõvasti kinni hoidnud. Äsja olite Soome ajakirjas Arvopaperi seda meelt, et Finnair on liiga väike, et riigile kuuluda. Kas riik peaks enamusosalusest loobuma?

„Riigil on muidugi täielik õigus otsustada, mida oma osalusega peale hakatakse, aga me tegutseme lennundusäris ja me oleme kõiki oma aktsionäre teavitanud Euroopa lennunduse arengutest, et nad saaks oma järeldused teha.“

Kas rahvuslik lennufirma on tänapäeva maailmas üldse mingi omaette väärtus või peaks lennundusse suhtuma siiski lihtsalt ärina?

„Ma läheneksin sellele küsimusele konkurentsi kaudu – me konkureerime kõikide lennufirmadega olenemata sellest, kellele need kuuluvad. Nii kaua kui me suudame selles konkurentsis võrdsena osaleda, pole vahet, kellele me kuulume.“ •