ERR Soomes | Helsingi lennujaam rihib uue terminaliga Hiina-Venemaa raha ({{commentsTotal}})

Helsingi lennujaam Vantaas avas täna ametlikult oma uue, lõunatiiva terminali, kust väljub kell 14 ka esimene lend – New Yorki. Lennujaama haldava Finavia ootused on kõrged. Ühes uuendustega loodetakse varasema 17 miljoni asemel tuua lennujaama iga-aastaselt 20 miljonit turisti, eelkõige hiinlasi ja venelasi, kellel on kombeks oma rahakotti lennujaamades julgemalt tuulutada. Uuendused on suunatud just nimelt suuremale mugavusele, mistõttu ei võtnud Finavia ka nõuks kehtestada terminali avalikes kohtades täiendavat turvakontrolli, nagu seda on terroriohu kartuses teinud mõned teised suuremad lennujaamad Euroopas.

„Asi ei ole ainult lennujaamades, vaid kõigis kohtades, kus on palju rahvast. Seega me liigutaks probleemi lihtsalt mujale,“ selgitas Finavia vanem asepresident ja Helsingi lennujaama direktor Ville Haapasaari ERR.ee-le põhjuseid, miks uus terminaliala jääb kõigile avatuks ja lisakontrolli ei tule.

Tegelikult on Haapasaari sõnul Helsingi lennujaamal plaanis ka igasugune (turva)kontroll reisijate jaoks mugavamaks muuta. Kuigi lennujaama üldine töö on suhteliselt automatiseeritud, on järgmine samm mõelda, kuidas tuua see automatiseeritus ka turvalisusesse.

Esimesed sammud selleks on ka tehtud – tänavu maikuus testis Finnavia koostöös Finnairiga Helsingi lennujaama registreerimislaudades näotuvastustehnoloogiat, mis rakendamisel kaotaks vajaduse pardapassi järele. „Sisuliselt tahame, et inimesed saaksid, käed taskus, lennujaama tulla ja ei peaks näitama ühtegi dokumenti ning et meil oleks ülevaade juba enne [nende lennujaama tulekut – toim],“ selgitas Haapasaari.

Lootused eelkõige Hiina ja Venemaa turistidel

Haapsaari ega ka Finavia ei salga, et uus lõunatiiva terminal, nagu ka muud edasiarendused lähitulevikus, on suunatud sellele, et Helsingi lennujaama keskne tähtsus Aasia ja Euroopa vahelises lennunduses kasvaks ning et turistid just neist riikidest jätaksid Helsingisse rohkem raha. Pärast 182,8 miljonit eurot (kolmandikku Finavia kogutulust), mis eelmisel aastal Finavia oma lennuvõrgustikku investeeris, on nad oma lootustes igatahes enesekindlad.

Sel aastal on hiinlasi olnud reisijate seas üle poole miljoni. Haapasaari julgeb pakkuda, et kui neil 2005. aasta avatud Aasia liine ei oleks, oleks neil 5–6 miljonit reisijat vähem. „Hiina reisijad kulutavad lennujaamas palju rohkem raha kui Skandinaavia reisijad, ka venelased kulutavad palju. Seega peab lennujaam oma teenused selle järgi seadma. Kui vahepeatumine ei ole sujuv, siis on reisija närvis ja ei osta midagi,“ ütles Haapasaari. „Näiteks kõrghooajal tuleb inimesi palju bussiga sõidutada, mis talvel ei pruugi olla kõigi maitsele.“

Haapasaari usub, et Finavia on oma tulevikuprogrammides üsna realistlik. Nii näeb lähim prognoos ette, et järgmise kolme aastaga kasvab Helsingi lennujaama külastajate arv tervelt kolm miljonit – 17 miljonilt 20 miljonile. 2035. aastal loodetakse jõuda järgmise ümmarguse numbrini, 30 miljonit. Võrdluseks: Tallinna lennujaama külastas 2016. aastal 2 221 615 reisijat, mis oli kõigi aegade rekord.

Kust selline hüppeline lisa reisijate koguarvule tulema peaks? Hiina, Jaapani ja Vene turistide arv kasvab nagu kasvab ka Schengeni väliste reiside arv. Suurem terminali mahutavus on vajalik seetõttu, et suuremate lennukitega tuleb ka rohkem inimesi – ümmarguselt saabub ühe lennukiga 600 inimest. Peale selle, et Helsingi lennujaamal on võimalik vastu võtta ja teele saata rohkem lennukeid, plaanivad nad suurendada ka otselendude arvu, seda ennekõike Aasia suunal, kus praegu on neid 94. Skandinaavia riikide seas on Helsingi lennujaam ses osas esirinnas, talle järgneb Kopenhaageni lennujaam 34 sihtkohaga Aasias.

Praegu on Finavia presidendi ja tegevdirektori Kari Savolaineni sõnul Helsingi lennujaamal võimekus ühes tunnis käidelda 90 lendu. Kolme lennurajaga Helsingi lennujaamas jääb see arv keskmiselt siiski 70 lennu ümber. Kuivõrd lennujaama arendused uue terminali avamisega ei piirdu, on mõistagi Finavia ootused selle numbri kasvamise osas suured. „Me [Soome – toim] pole huvitav piirkond lennufirmadele, aga kuna kuulume 100% riigile, peame olema väga kasumlikud ning juhtima oma ettevõtet selliselt, et me toome lisandväärtust,“ märkis Savolainen.

Poole aastaga täiesti saastevabaks lennujaamaks?

Eesmärk olla sild Aasia ja Euroopa vahel on siiski ainult üks Finavia ambitsioonidest, millega end lennufirmadele ning maailmale nähtavaks teha. 2020. aastaks plaanivad nad nimelt olla täiesti süsinikdioksiidivaba, 2018. aasta alguses juba igasuguse saaste vaba. Kuigi loosungina uhke, ei ole see sajaprotsendiliselt muidugi võimalik. „Väike osa emissiooni jääb, mille eest maksame kompensatsiooni,“ täpsustas Savolainen.

Märksõna selliste auahnete plaanide taga on „taastuvenergia“. Tuuleenergia, päikesepaneelid, biodiislikütus, LED-tuled – need on mõned vahendid, kuidas süsinikdioksiidivaba lennujaamani loodetakse jõuda. Aga mitte ainult, sest samal ajal üritatakse vähendada ka näiteks sõitude arvu, mida kütuse lennujaama toomiseks tegema peab. „Kuigi Soomes on palju firmasid, mis toodavad biodiislit, tahame ühe tuua lennujaama juurde, et kütus oleks kohapeal kättesaadav,“ ütles Savolainen.

Helsingi lennujaama laienemine ja juurdeehituste plaanid. Tutvumiseks liigu kursoriga punastele ja rohelistele nuppudele.

See, et just täna läheb uuest terminalist välja esimene lend, ei olnud veel enne reedet sugugi kindel. „Isegi kui maja on valmis, on vaja teada, kas lahendused on sobivad,“ selgitas Haapasaari. „Tulevik ehitatakse koos terminali kasutajatega.“

Seepärast korraldaski Finavia neljapäeval Helsingi lennujaamas nn testpäeva, kus kakssada (täpsemalt küll 210) erinevatest ühiskonnarühmadest pärit inimest lasti uude terminalihoonesse selle toimimist hindama. Kas väravad on kergesti leitavad? Kas ratastoolis inimesed saavad hakkama ilma abita? Kas veeautomaat on kergesti leitav?

Testpäeval osalenud ja tiheda lendaja Päivi meelest on uus terminal ruumikas, kuigi ta ei oska ette kujutada, kuidas see kõik toimib siis, kui lennujaamas on tipptund. Samas on ta üldiselt väga rahul ja oskas välja tuua ainult ühe asja: „Kohvimasina vesi on väga kuum.“

Aga mida arvas Päivi terminali disainist, väga skandinaavialik? „Tahaks öelda, et väga soomelik ikka,“ täpsustas ta ja puhkes naerma.

Karita, kes samuti testpäeval osales, kiitis terminali väljanägemist. Tema sattus testpäevale seetõttu, et tal on puhkus ja pole midagi suurt teha. „Ma ei reisi küll tihti – paar korda aastas –, aga ma armastan sellegipoolest lennujaamasid ja reisimist.“

Kui kolmas testpäeval osaleja Aino millestki uues terminalis puudust tunneb, siis kohvikust või baarist, kus aega veeta. „Kui sul on kahe lennu vahel palju aega ja tahad seda aega kuskil veeta. Samas on ruum avar ja saad istuda ka aknalaual.“

Tutvu Helsingi lennujaama uue, lõunatiiva terminaliga 360-kraadises vaates. Tutvumiseks liigu kursoriga pildil ringi.

Tõe huvides olgu öeldud, et uues terminalis on pingid istumiseks olemas, Aino viitas ennekõike laiadele ja madalatele aknalaudadele. Ühtegi baari ega kohvikut uues terminalis aga tõesti ei ole – ainult kohviautomaadid.

Finavia kommunikatsioonispetsialist Stana Porvali rääkis, et sellist uue hoone testimist korraldatakse esimest korda. Kuigi ta ei tahtnud avaldada konkreetset summat, mis Finavia selle kõige korraldamisele kulutas, ütles ta, et seda on „palju“. Mida testpäeval osalejad tagasiside andjad selle eest saavad? „Lennujaama tuuri, tasuta lõuna ja võimaluse näha uut terminali esimestena.“

Tundub, et testpäeva osalejatele sellest piisas, sest nagu jutuajamistest selgus, pole inimestel Helsingi lennujaama uuele osale suurt midagi ette heita – uus lõunatiiva terminal on tänasest avatud, testijate antud keskmise hindega 4,69 punkti viiest.

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: