Epp Ehand: idapartnerluse kohtumisel kumab Venemaa teema mitmeti läbi ({{commentsTotal}})

Kuigi idapartnerluse tippkohtumisel kinnitatakse, et tegemist on vaid idapartnerlusriike puudutava kohtumisega, kumab sealt ka Venemaa teema läbi.

Idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis lõppes deklaratsiooniga, milles Euroopa Liidu riigid ja kuus ühenduse idanaabrit kinnitavad jätkuvat ühist pühendumust arengukoostööle ja elu parandamisele piirkonnas. Ukraina ootas kohtumiselt selgemat toetussõnumit võimalikule liitumisperspektiivile tulevikus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu jaoks on idapartnerlus eelkõige uued teed, parem internet, uued töökohad ja igas mõttes parem elu naaberriikides.

Mitmed Lääne-Euroopa riigid ei taha ühenduse ittalaienemisest aga põhimõtteliselt mitte midagi teada. Hollandi jaoks tuli väga raskelt juba Ukraina assotsiatsioonileppe allkiri.

"Me peame neid aitama nende praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras, aga me peame ühtlasi olema selged tuleviku teemal," ütles Hollandi välisminister Halbe Zijlstra.

Allakirjutatud deklaratsioonis seisab, et Euroopa Liidu riigid tunnustavad idapartnerite Euroopa valikut ja toetavad nende püüdlusi.

"Ma oleksin eelistanud, et deklaratsiooni sõnastus oleks olnud ambitsioonikam, aga me otsustasime ühiselt, et meie ühtsuse näitamine on kõige olulisem eesmärk," sõnas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

"Ma olen väga rahul sellega, et täna meil on ühisdeklaratsioon olemas. Leida kuue idapartneri ja 28 Euroopa Liidu liikmesriigi vahel ühisosa, teades kui raske seis oli veel täna lõuna ajal. Ka see on olnud Eesti jaoks prioriteet ja mul on hea meel, et see idapartnerlus ei ole prioriteet mitte ainult Eesti või Balti riikide jaoks, vaid see on kogu Euroopale tähtis," rääkis Eesti peaminister Jüri Ratas.

Kohtumisele esmakordselt kutse saanud Valgevene president Aleksandr Lukašenko saatis enda asemel Brüsselisse välisministri Vladimir Makei. Tema sõnad näitavad, kui erinevalt idapartnerid Euroopa Liitu ja Venemaad näevad.

"Tahame oma partneritele pakkuda välja Euraasia integratsiooni ja Euroopa integratsiooni kombineerimist," teatas Makei.

Brüsselis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand ütles, et ühisdeklaratsiooni sõnastus on tõlgendamise küsimus - kas klaasi nähakse pooltühjana või pooltäis.

"Sõnastus on täpselt selline, et need, kes tahavad uskuda, näevad, et kõik on võimalik. Need, kes ei taha midagi kuulda euroliidu laienemisest, saavad olla rahulikud, et midagi ei ole lubatud," märkis Ehand.

"Ukraina, Moldova, Gruusia oleksid kindlasti tahtnud kuulda midagi toekamat, samas oli ju ette teada, et idapartnerluse teema ei ole tegelikult laienemise teema. Nii et nad kirjutasid siin ju rahulikult alla ja lahkusid siiski naeratades," lisas ajakirjanik.

Ehandi sõnul pidid diplomaadid deklaratsioonis sõnu valima ka Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti teemal.

Vastates küsimusele, kas idapartnerluse tippkohtumisel on juttu ka Venemaast, ütles Ehand, et kuigi kinnitatakse, et kohtumise keskmes on ikkagi idapartnerlusriikide tulevik, kumab Venemaa teema mitmes aspektis läbi.

"Ühelt poolt on paljude idapartnerlusriikide suhe Venemaaga oluliselt ambivalentsem kui Ukrainal, näiteks Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan. Teisalt tuleb see teema sisse ka näiteks Venemaa agressioonis Ukraina vastu, näiteks Donald Tusk mõistis pressikonverentsil taaskord hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Samamoodi ütles Briti peaminister Theresa May oma saabumissõnades, et tuleb olla tähelepanelik Venemaa vaenuliku tegevuse suhtes," selgitas Ehand.

Toimetaja: Merili Nael



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: