Taxify avas teenuse Lissabonis ({{commentsTotal}})

Lissabon.
Lissabon. Autor/allikas: ERR

Taxify alustas neljapäevast teenuse pakkumist Portugali pealinnas Lissabonis.

"Meil on hea meel teatada, et tänasest pakume Lissaboni elanikele soodsamat ning kvaliteetsemat alternatiivi olemasolevale monopoolsele turuliidrile," ütles Taxify asutaja ja tegevjuht Markus Villig pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on Portugal kiiresti arenev ja innovatsioonile avatud turg.

Taxify avas teenuse Lissabonis rohkem kui kuuesaja juhiga ning tuhanded ootavad veel platvormiga liitumist. Lisaks on rakenduse tänaseks endale alla laadinud rohkem kui 2500 kohalikku, mis näitab selget huvi Taxify teenuse vastu nii juhtide kui klientide poolt.

Taxify vahendustasu on 15 protsenti, mis on Portugalis tegutsevate konkurentidega võrreldes 10 protsenti madalam. Madalam vahendustasu võimaldab Taxifyl pakkuda soodsamat sõidu hinda klientidele ning kõrgemat teenistust juhtidele.

Taxify usub, et juhtide rahulolu peegeldub ka paremas kasutajakogemuse kvaliteedis. Taxify kohtleb juhte austusega, pakub paremaid teenimisvõimalusi ning funktsioone, mis aitavad juhil sõitmise võimalikult mugavaks teha.

Ettevõte plaanib järgmisena laieneda Melbourne'i Austraalias ning avada teenuse Torontos, Kanadas.

Taxify on 2013. aastal asutatud eestimaine tehnoloogiafirma, mis arendab ülemaailmset transpordiplatvormi. Taxify tegutseb 35 linnas ja 23 erinevas riigis, vahendades aastas kümneid miljoneid sõite. Firmas töötab globaalselt üle 400 inimese.

Augustis 2017 alustas Taxify koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga Didi Chuxing. Partnerlusega investeeris Didi Taxifysse ning toetab Eesti ettevõtte edasist kasvu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: