Iga aasta alguses arvutatakse uus pensionifondide tasude koefitsient. Kuna fondide mahud kasvavad, siis teise samba fondide valitsemistasud vähenevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veebruarist jõustuv tasumäär langes ühe protsendini seniselt 1,08 protsendilt. Tulemus langes kokku varasema prognoosiga, kuid samas lootis rahandusministeerium, et keskmine langeb juba tänavu esmakordselt alla protsendi.

"Me näeme, et tulevikus langeb alla ühe protsendi ja läheneb väga pikas perspektiivis 0,5 protsendile," ütles ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Rahandusministeeriumi arvutuse järgi on nüüd tavapensionifondidest Swedbanki fonditasu keskmiselt 0,82 protsenti, ülejäänud fondivalitsejate keskmised tasud jäävad veel üle ühe protsendi.

"LHV pensioniofonide tasud alanevad kuus protsenti, mis tähendab seda, et meie kliendid hoiavad kokku see aasta kollektiivselt 800 000 eurot. Keskmiselt see tähendab üle viie euro säästu ühe pensionikoguja kohta meie juures aastas," selgitas LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.

"Swedbanki pensionifonides on suurusjärgus 300 000 klienti ja kui see kokkuhoid tasude langusest on kuskil 900 000 eurot, siis see on kesmkiselt kolm eurot kliendi kohta. Kui me vaatame, kui palju meil eelmine aasta tasud langesid, siis see oli isegi natuke suurem, nii et paari aasta peale kokku on kuskil kümme eurot ühe kliendi kohta kokkuhoidu tulnud," rääkis Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Rahandusministeerium selgitas, et tähtsam pensionivara kasvataja on siiski tootlus ja ainult tasude muutusega suureneb vara vähesel määral. Näiteks 1200-eurost kuupalka saav inimene võidab aastaga vaid tasu alanemisest 0,7 eurot. 40-aastase pensionikogumise jooksul kasvaks praegust tasu arvestades inimese pension kaks protsenti.

Küll on aga kindel, et pensionikogujate rahapaigutus tasub ennast ära, sest vara kasvab.

"Alates fondide teise samba loomisest on keskmine reaaltootlus ehk tootlus, millest on maha arvestatud inflatsioon, olnud positiivne. Hetkel on see umbes 0,8 protsenti aastas ehk siis inimese varad on kasvanud ikkagi kiiremini ku hinnad," rääkis Lillelaid.