Pensionifondide osakute vahetamisest võitsid enim indeksfondid ({{commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Francois Lenoir/Reuters/Scanpix

Tänavusel teisel kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise perioodil kasvas protsentuaalselt enim passiivsete pensionifondide maht, kuid kogu turust moodustab see siiski vaid veidi üle ühe protsendi.

Kohustusliku pensionifondi osakuid saab vahetada kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris.

Pensionikeskuse statistika näitab, et 1. septembril toimunud vahetusega kasvas SEB Energilise Pensionifondi Indeks maht üle 40 protsendi ja Tuleva kahe indeksfondi mahu kasv oli kokku ligi 70 protsenti. 

Swedbanki Pensionifond K90-99 kasvas 19,44 protsendi ja LHV Pensionifond Indeks 17,44 protsendi võrra.

Tuleva kommunikatsioonijuht ja Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare ütles ERRile, et varem ei olnudki inimestel võimalust indeksfonde valida, sest need on tekkinud alles viimase aasta jooksul.

"Paratamatult, kui võimalus tekib, siis inimesed seda ka kasutavad. Teiseks on kõikide indeksfondide ühine idee see, et tegu on passiivsete ja madalate tasudega investeeringutega. Enamasti on aktiivsete fondide puhul valitsemistasu, mis protsendina ära makstakse, märkimisväärselt kõrgem kui see, mis passiivsetes indeksfondides," tõi ta välja.

Saare hinnangul on madalate tasudega indeksfondid üks paremaid investeerimisinstrumente.

"Kui vaadata teise samba ajalugu, mida meil on umbes-täpselt 15 aastat, siis esimesed 14 aastat pakuti suhteliselt samasuguseid tooteid," märkis Tuleva esindaja.

Ta usub, et Tuleva turuletuleku tõttu on teema saanud rohkem meediakajastust ja pannud inimesi rohkem mõtlema, mis pensionikontol toimub ja kuidas raha koguneb.

Indeksfondidesse raha voolamist peab Saare pikaajalisemaks trendiks, sest väikeinvestori puhul mõjutab see, kui palju oma vara haldamise eest maksta, väga palju lõpptulemust.

"Arvan, et see ei ole lihtsalt ajutine hüpe. Mida kauem inimesed näevad häid tulemusi ja näevad, kui palju vähem nad peavad teenustasudeks ära maksma, siis arvan, et indeksfondide populaarsus ikka suureneb," prognoosis ta.

Ainsaks probleemiks peab Saare seda, et inimestele on indeksfondid veel üsna võõrad, sest seni ei ole need kättesaadavad olud. Seetõttu on sel teemal vaja palju teavitustööd teha.

 

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ja sama ettevõtte äriarendusjuht Peeter Schamardin rääkisid, et passiivselt juhitud pensionifondid on turul olnud suhteliselt lühikest aega ja nende mahud on veel märksa väiksemad aktiivselt juhitud fondidest.

"On loomulik, et kliendid kasutavad lisandunud valikuvõimalusi. Väikeste mahtude puhul on ka protsentuaalsed muutused võimendatud ja paistavad suuremana. Kogu turust on passiivsed pensionfondid võtnud veidi üle ühe protsendi ja aktiivselt juhitud fondide turuosa on seega veidi alla 99 protsendi. Ilmselt kasutavad pensionikogujad ka järgmistel perioodidel lisandunud valikuvõimalusi ja passiivsete pensionifondide osa tasapisi kasvab," prognoosisid SEB Varahalduse esindajad.

Samas märkisid nad, et meie pensionisüsteemi probleem pole mitte aktiivsete ja passiivsete fondide mõõduvõtmine, vaid liiga vähene kogumine.

SEB kliendiuuringute kohaselt võiks passiivse fondi vastu huvi tunda umbes viis protsenti klientidest. Kuna aga passiivne fond võib aktiivse fondiga võrreldes kõikuvamaks kujuneda, hindab pank seda sobivamaks julgematele ja pikema kogumise perspektiiviga investorile.

"Kokkuvõte on selline, et tegelikult ei ole kõige rohkem raha liikunud indeksfondidesse," rõhutasid panga esindajad.

Nad selgitasid, et pensionikeskus on näidanud fondi mahu muutust protsentides, aga kuna indeksfondid alles tulid turule ja mahud on peaaegu olematud, siis iga laekunud tuhat eurot annab protsentuaalselt märkimisväärse osa.

"Nullist kasvatakse ikka mahtusid iga natukese aja tagant mitmekordistades," nentisid Võrklaev ja Schamardin.

Nad tõid näite, et SEB Energiline Pensionifond Indeks on protsentuaalses mahu kasvus mitmekordselt teistest SEB fondidest üle, kuigi rahaline kasv oli vaid pool miljonit võrreldes näiteks SEB Energilise Pensionifondiga, mis kasvas ligi kolm miljonit.

Toimetaja: Karin Koppel



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: