Ennekõike on aga lennusalk politsei ja piirivalve jaoks n-ö silmad õhus, nägemaks, mis toimub meie riigipiiril või andmaks märku mõnest kriisisituatsioonist. Lisaks täidab lennusalk õhukiirabi rolli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veerandsaja aasta jooksul on riiki teeninud kokku üheksa kopterit ja kolm lennukit, esimesed kaks seirelennukit saadi Saksamaalt abi korras 1993. aastal.

Kopterieskadrillile pani aga aluse Estonia katastroof, pärast mida andsid taaskord sakslased meile esimesed neli MI-8 tüüpi kopterit.

Lennusalga juht Kalmer Sütt ütles, et selle ajaga on soojakutest saanud uus, valge, soe ja uhke angaar. "Meie kopterid on välja vahetatud juba mõnda aega tagasi ja viimane lennuk, millega me 1993. aastal alustasime, peaks lõpetama teenistuse sügisel."

25 aastasse mahub 28 000 lennutundi ja 51 000 maandumist. Töö on mõneti hooajaline.

Marja- ja seeneaeg toob kopterimeeskonnale ilmselgelt tööd, nii näiteks päästeti ainuüksi eelmisel aastal 11 metsa eksinud inimest. Talvine aeg jälle toob tööd kalameeste päästmisel.

Lennusalga esimene päästeoperatsioon toimus 14. märtsil 1996. aastal, kui Tallinna lähedal triivima hakanud jääpangalt toodi ära üksik kalamees. Kalamehed on lennusalgale ikka ja alati tööd ja hiljem ka jutuainest andnud.

"Tundub, et kaluritel on ikkagi kala tähtsam kui elu. On olnud selline juhus, kus kalamehed keeldusid kopterisse tulemast, et ei lähe ilma kalata kuskile. No pidime siis sellega nõustuma ja võtma kogu selle kraami kaasa," meenutas kopterite eskadrilli vanem Aleksandr Gagarin.

Päästetute arv 1000 on pisut hinnanguline, sest täpset arvestust polegi nii lihtne pidada. Lennusalga juht Kalmer Sütt meenutas, kui tuli väljakutse ja info, et Peitsi järvel on üks jääkamakas lahti murdunud ja seal on üks sadakond inimest peal. "Läksime ka meie sinna appi, aga kui palju täpselt me päästsime, ei tea."