Jämesoolevähk kuulub kogu maailmas esimese kolme sagedasema vähitüübi hulka. Haigestumise risk kasvab vanusega, sest 90 protsenti jämesoolevähi juhtumitest esineb inimestel, kes on üle 50 vanad. Varajases staadiumis ei anna see kasvaja mingeid süptomeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jämesoolevähk on väga raske haigus ja tema avastamine jääb tihti hilisesse staadiumisse ja selleks on siis Eestis rakendatud sõeluuring, mis võimaldab vähki avastada vanusegupis, kus seda kõige rohkem tavaliselt on," selgitas haigekassa esmatasandi paketi arenduse talituse juht Külli Friedemann.

Kõik Eestis elavad 1954., 1956. ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud mehed ja naised peaksid saama sel aastal kirja, kus palutakse sõeluuringul osalemiseks minna oma perearsti juurde. Sealt saavad uuringu sihtgruppi kuuluvad inimesed koju kaasa ümbriku, mille sees on test.

"Iga inimene võtab ise oma väljaheite proovi, paneb selle vastavasse topsikusse ja postitab selle uuringu analüüsimiseks edasi," rääkis perearst Diana Ingerainen.

Ümbrikus on ka leht, kuhu tuleb märkida proovi võtmise päev ja voldik täiendava infoga. Proovi vastust ei tasu oodata enne paari nädalat. Juhul kui vastus on positiivne, suunab perearst inimese edasi eriarsti juurde.

"Täiendav uuring sel juhul on koloskoopia, mis tähendab seda, et minnakse kaameraga pärasoolde sisse ja vaadatakse kogu soolesein üle, kas seal on midagi, kas on tegemist healoomulise protsessiga, kas on kartus või oht, et on mingi muu protsess ja võetakse vastav analüüs," lausus perearst Ingerainen.

Paraku on jämesoolevähi sõeluuringust osavõtt seni olnud pigem leige, eelmisel aastal andis proovi 36 protsenti kutsututest.

Mullu analüüsis labor 17 127 jämesoolevähi sõeluuringu proovi, millest 826 juhtu ehk 4,8 protsenti vajas lisauuringuid. Tehti 695 täiendavat sooleuuringut ja avastati 50 vähidiagnoosi.