Kõige uuema insuliinipumba soetamist haigekassa veel ei toeta
Diabeedihaigete laste jaoks on süsti saamine ja sõrme otsast veresuhkru mõõtmine igapäevane. Torkimist aitavad aga vähendada insuliinipumbad, mille uusim, sensoriga versioon ennustab ohtlikku veresuhkru langemist varakult ja alarmeerib valjemini kui eelmised.
Ligi 3500 eurot maksva pumba soetamist haigekassa aga ei toeta. Nii said kaks diabeedihaiget last nutika pumba omanikeks tänu annetustele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ühe pere lapsed Sten ja Anette on kaks nendest vähestest kolmekümnest diabeedihaigest lapsest, kellel on õnnestunud uusim sensoriga insuliinipump oma vööle saada. Laste ema Anu Normaku sõnul saadab ta insuliinipumbaga lapsi nii kooli, lasteaeda kui ka öösel magama rahulikuma südamega.
"Stenil, vanemal poisil, on kolm aastat olnud diabeet ja tema oli selle üle väga rõõmus, et tema juba teadis, mis see haigus on, noorem oli seda kõike kõrvalt näinud. Ta oli lihtsalt nii õnnelik, et jumal tänatud, ma ei pea ennast torkima nii palju hommikul ja õhtul ja lõunaajal. /.../ nüüd täna ka Anette ütles, et lasteaias on tegelikult palju parem kui see pump on, et keegi pea mulle tegema süsti," rääkis lapsevanem Anu Normak.
Igapäevase torkimise asemel peavad insuliinipumba kasutajad nõela vahetama kolme-nelja päeva tagant.
Tartu Ülikooli lastekliiniku endokrinoloog Aleksander Peet selgitas, et nutikad insuliinipumbad on varustatud sensoriga, mis mõõdab veresuhkrut, mis liiga madalale langedes võib halvimal juhul inimese koomasse viia.
"Uue insuliinipumba vahe võrreldes vanemate versioonidega on see, et ta mõnes mõttes ise reguleerib insuliini manustamist, kuna ta mõõdab veresuhkrut pidevalt ja ta oskab tegelikult ennustada veresuhkru kukkumist, siis ta sisuliselt lülitab insuliini manustamise välja enne, kui madal veresuhkur saabub," rääkis Peet.
Ka vanema versiooni sensoriga insuliinipump mõõdab veresuhkrut, ent Eesti Laste ja Noorte Diabeediühingu juhi Kristi Peegli sõnul on need kümme aastat vanad ja võrreldes uutega aegunud.
Peegli kinnitusel on suurem osa Eesti laste insuliinipumpadest ostetud just annetuste abiga, sest haigekassa toetab neid vähe. 2000 eurot maksvat vanema versiooni sensoriga pumpa toetab haigekassa näiteks 50 protsenti, kui uut, üle 3000 eurot maksvat pumpa, üldse mitte.
Uue seadme lisamisel haigekassa kompenseeritavate seadmete hulka tuleb haigekassa teatel hinnata, kas oluliselt kallim uuema versiooni insuliinipump toob sama palju rohkem kasu ka patsiendi tervisele.
Haigekassa on aga avatud kõrge hinnataseme langetamiseks läbirääkimisi pidama ja ei välista, et aasta lõpuks leitakse murele lahendus.