Läänemaa hundijahi koordinaator Hugo Peterson leiab, et Põhja-Läänemaale ja Harjumaal asuvale Padise piirkonnale kokku antud neli hundilaskmisluba oli liiga vähe. Ülejäänud Läänemaal ja sellega piirnevatel Raplamaa aladel kütiti samal ajal näiteks 16 hunti.

Silver Schönbergi koer Ruudi soovis laupäeva õhtul korraks õue saada. Õige pea nägi Silveri elukaaslane kohaliku söögikoha aknast, et neljajalgne sõber jookseb elu eest mööda asula peatänavat ja teda ründavad hundid.

Peremees jooksis välja ja tal õnnestus võsavillemid eemale peletada, kuid Ruudi sai kõvasti pureda ja tema elu päästmiseks tuli sõita Tallinna loomade kiirabisse.

Schönberg toonitas, et tal pole kindlasti soovi, et nüüd algaks massiline hundijaht, kuid see pole päris normaalne, et hundid niimoodi asulasse tulevad.

Jahimees Hugo Peterson ütles, et katk on võtnud hundi söögipooliseks olnud metssead ja jahilimiitide määramisel pole seda arvestatud.

"Kui seda olukorda praegu hulluks ei nimetata, siis peaks ilmselt mõtlemishäired olema, kui juba igapäevaselt nähakse külades hunti talude lähedal, siis vist midagi ei klapi enam," rääkis Läänemaa hundijahi koordinaatorist Peterson.

Keskkonnaagentuuri ekspert Peep Männil ütleb, et inimestele asulates nähtud hundid ohtu ei kujuta ja tema hinnangul kulub lihtsalt veidi aega, kuni hundid harjuvad sigade asemel püüdma metskitsi, kelle arvukus on tõusuteel. Koerte ründamine pole Männili sõnul aga seotud huntide hulgaga.

"Tegelikult kõige suuremad koerte murdmised olid meil perioodil 2003-2005, kus huntide arvukus oli selgelt selle viimase 15 aasta perioodi kõige madalam," lausus Männil.

Läänemaa jahimeestel on plaanis taotleda Noarootsis koera rünnanud huntide küttimiseks eriluba, sest hundijaht lõppes mandril veebruari lõpus.

Jahimehed kardavad, et asulate läheduses luusivad võsavillemid võtavad kevade saabudes sihikule lambad ja veised.