Uuelinna talu perenaine Kairi Roosipuu on veendunud, et koerad ei läinud mitte omavahel kaklema, vaid tegu oli huntidega. "Siin on luusinud kuskil 3-6 hunti. Ise ma olen näinud kokku juba vähemalt nelja."

Imavere jahimees Mati Hõbemägi ütles, et veebruaris peeti piirkonnas hundijahti. "11 hunti oli meil siin piirdes. Aga ei õnnestunud ühtegi küttida seekord."

Hõbemägi nägi hiljuti sealsamas ringi luusimas veel üht viie kärntõves pojaga hundipesakonda.

Hundid murravad koduloomi, sest nende peamine saakloom, metssiga, on katku tõttu metsadest kadunud. Mati Hõbemäe hinnangul on keskkonnaamet huntide arvukuse meelega väiksemaks ja kitsede arvukuse suuremaks hinnanud.

"Kui ulukiseire peaspetsialist väidab, et ühe hundi kohta on Eestis tuhat kitse, siis mul tuleb hirm peale, et sellised inimesed juhivad meie jahindust," ütles jahimees.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tõdes, et kui käärid väga suureks lähevad, et ikkagi jahimeeste number on oluliselt suurem kui ulukiteadlaste oma, siis peaksid ulukiteadlased selgitama enda numbreid, et miks need just nii madalad on.

Tammekülas olukorraga tutvumas käinud keskkonnaameti töötajad tegid kindlaks, et Uuelinna talu koeri ründasid tõepoolest hundid, kohapealt leiti ka värskeid hundijälgi.

Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis hundikahjude ennetamiseks 101 isendit. Keskkonnaameti kinnitusel on eriti tülikate isendite puhul võimalik taotleda ka täiendavat hundilaskmise luba.