IRL-i fraktsiooni liige Tiina Kangro ütles, et sõna kindlustus võib olla inimestele natuke eksitav. "Inimestel tuleb silme ette, et kindlustus on midagi, mille ostad: et ise maksad sisse, see on sinu raha ja siis saad sealt kätte."

"Ilmtingimata ei pea see olema inimene ise, kes hakkab enda jaoks koguma. Meil on halb kogemus pensioni II sambaga. Ka riik võib teha sissemakseid, ka omavalitsus," selgitas Kangro.

Küsimus on tema sõnul selles, et kuskil peab olema olemas raha, mis on ette nähtud pikaajaliseks hoolduseks. "Mitte nii nagu praegu, et kohalik omavalitsus ise vaatab, kas ta teeb midagi."

Monika Haukanõmm Vabaerakonnast lausus, et tegelikult on neli varianti. Esimene neist tähendaks, et riik ja poliitikud ei teeks mitte midagi. Teise variandina näeb ta riigieelarvest täiendava raha eraldamist omavalitsustele selleks, et pakkuda hooldusteenust.

"Kolmas on nn individuaalne kindlustusteenus, et inimene maksab ise sisse ja kindlustab tulevikuks hoolduse. Neljas on solidaarne hoolduskindlustus, kus töötajad maksavad ühiselt potti ja sealt osutatakse teenust," loetles ta.

Haukanõmm ütles, et meil on mitmeid võimalusi vaadata ümber neid makse, mida juba kogume. "Olgu tegemist haigekassasse mineva tervisekindlustusmaksega. Pakuti isegi idee, et võiks üle vaadata töötuskindlustusmakse ja sealt võtta väikese osa. Tööjõumakse veel tõsta ei ole kuidagi mõistlik, sest need on praegu juba liiga kõrged," märkis ta.

Reformierakondlane Maris Lauri ütles, et on selgelt vastu, et kehtestada uus maks. Rahastamine tuleb Lauri hinnangul lahendada erinevate ressursside ümberjagamise teel. "Kaardistada, millised teenused ja kuidas rahastada. Ei välistaks ka varianti, et inimesed ise panustavad vabatahtlikkuse alusel ja süsteemi alusel."

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles, et korralikult analüüsimata on raske öelda, milline variant Eesti puhul kõne alla tuleks.