Hoolekandesüsteem vajab kindlustust ja lähedaste koormuse alanemist
Tuhanded Eesti inimesed ei saa käia tööl, sest hooldavad oma lähedasi. Normaalsel tasemel pikaajalise hoolduse tagamine eeldab, et sellele kulutataks suurusjärgus kaks protsenti SKP-st, kuid praegu kulutab Eesti veidi üle poole protsendi.
Kuidas muuta pereliikmete kanda jäetud hoolduskoormust, arutati riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.
Haapsalu linnas elab 13 500 inimest. Täpselt sama palju on Eestis inimesi, kelle puhul ei tule tööle minek kõne allagi.
Selline väikelinnatäis inimesi ei saa tööle, sest on täielikult hõivatud oma 15-74 aastaste sugulaste hooldamisega.
Suur osa neist , kes vajavad hooldamist, on eakad, kuid on ka nooremaid puuetega inimesi. Mõistlikuks hoolduskoormuseks rehkendatakse inimesele kümme tundi nädalas.
"Kui keegi peab kulutama 20 tundi ja rohkem oma lähedase hooldamisele aega ja tegema seda rohkem kui lihtsalt kuu või paari jooksul, siis hakkab see juba pärssima ka tööturul osalemist, vabaajategevust ja kõike muud juba sedavõrd olulisel määral, et inimese elukvaliteet kannatab," ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.
Eakate hooldamise kohustus on Eestis seadusega pandud lastele. Sotsiaalkomisjoni juht Helmen Kütt leiab, et süsteem tuleb muuta selliseks, et lapsed ainuvastutusest vabastada.
"Järjest rohkem inimesi, vaadates demograafilist situatsiooni, jääb koju omakseid hooldama. Jääb tulemata maksuraha, aga mis veel hullem - need omaksed ise muutuvad varsti hooldust vajavateks," ütles Kütt.
Et pakkuda hooldamisel peredele lisatuge, tegi arst ja geriaatria dotsent Kai Saks uue eakuse rahvakogule ettepaneku luua hoolduskindlustus.
"Esiteks garanteerib see teatud vajaliku rahastamise hooldusele. Praegu on hooldusrahad sulavad ära, kipuvad muude valdkondade sisse ära sulama," märkis Saks.
Kai Saks lisas, et hoolduskindlustus aitaks vähendada kallimate teenuste nagu aktiivravi või statsionaarse õendusabi mittesihipärast kasutamist.
Hoolduskindlustuse sisse võiks tema sõnul käia ka kodune õendusteenus, mida Eestis pole, kuid mida paljud elu lõpuni vajavad..
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Kuuse ütles, et kui hoolduskindlustuse all nähakse seda, et me peaksime suurendama tööjõumakse, siis sellel ei näe ta väga pikka tulevikku.
Hetkeolukorra parandamiseks soovitab Maailmapank Eestil suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist. Praegu kulub selleks 0,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Koguni neli protsenti suunatakse pikaajalise hoolduse jaoks Põhjamaades.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Aktuaalne kaamera"