Hoolduspuhkus pole kõigile kättesaadav ({{commentsTotal}})

Valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu lubab sügava puudega täiskasvanud inimese hooldajal saada viis tasustatud puhkepäeva aastas. Puuetega Inimeste Koda ja omastehooldajad tervitavad seda meedet, kuid kinnitavad, et see pole kättesaadav kõigile ja puhkuse üle arvestuse pidamine läheb kalliks.

Kui seaduseelnõu ka riigikogus heakskiidu saab, võib sügava puudega täiskasvanut hooldav inimene alates 1. juulist kasutada viit tasustatud puhkusepäeva aastas. Tasu arvestatakse miinimumpalga järgi, seega viis puhkepäeva saja euro eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seda saavad kasutada ainult töölepinguga töötavad inimesed.

"Tänapäeva töötamine on muutunud väga palju ja inimesed on FIE-d, töötavad käsundus- ja töövõtulepingutega. Nemad jäävad ka kõrvale sellest meetmest ja see peaks olema kindlasti üks suund, kuhu edasi areneda," rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Omastehooldajate huve kaitsev riigikogu liige Tiina Kangro ei mõista, miks peab puhkusesaajate ringi sedavõrd kitsendama, seda enam, et korduvalt on juhitud sotsiaalministeeriumi tähelepanu samale probleemile puudega lapsi hooldavatele vanematele lisapuhkuse andmisel.

Teise kitsaskohana tõi Kangro esile asjaolu, et 24/7 omakseid hooldavad lähedased ehk tööturult väljas olevad inimesed seda teenust ei saa, nagu ka hooldajad, kel kodus eakas, ent vormistamata puudega lähedane.

"Kas me tahame nüüd öelda, et jookske kõigi kehva tervise ja haigustega inimestega puudeid vormistama, samas kui sotsiaalkindlustusamet tegeleb just sellega, et mitte kõik inimesed, kellel on meditsiinilised probleemid, ei läheks ilmtingimata puuet vormistama. Seal on selliseid segadusi palju," rääkis Kangro.

Eelnõus on kirjas, et hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40 protsenti sihtrühmast ja selle aasta eelarves on hüvitamiseks eraldatud 700 000 eurot. Kangro sõnul kulub süsteemi arvepidamisele 120 000 eurot. Tema usub, et kui need kaks kokku liita, saaks selle rahaga hoopis paremat teenust pakkuda.

"Kui selle 800 000 euroga näiteks palgata juurde 100 hooldajat või tegevusjuhendajat ja kui me eeldame, et iga selle töötaja juures on igapäevaselt hoiul või hooldamisel, 5-10 inimest - vaimupuudega või lihtsalt hooldust vajavat inimest -, siis me võiksime vähemalt 500 puudega inimest igapäevaselt hooldada või abistada ja see oleks kindlasti palju suurem võit ühiskonnale," arutles Kangro.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kommenteeris, et teenuseid on kindlasti juurde vaja ning teenuste arendamine praegu käib.

Ta märkis aga, et üks ei asenda teist ning kui inimene tahab tööturul osaleda, siis suure hoolduskoormuse juures on tal vaja ka täiendavat puhkust.

"See on esimene samm selles osas, et hoida neid inimesi läbipõlemise eest ja hoida neid võimalikult tööturu juures, kui nad seda ise soovivad. Nii et mõlemat poolt on vaja - nii teenuseid kui ka puhkepäevi. Selles osas ma saan aru sellest murest, aga ma pole nõus sellega, et seda ei oleks vaja üldse teha," ütles minister.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: