Selleks jahihooajaks määrati küttimismahuks 112 isendit. 26. veebruari seisuga on Eestis kütitud 96 hunti. Küttimismahu on tänaseks täitnud Põlva-, Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Lääne-Virumaa jahimehed. Hundijahihooaeg lõpeb kolmapäeval, 28. veebruaril.

Eesti Jahimeeste Seltsi poole on viimasel ajal pöördunud hundihirmus inimesed, kes soovivad nõu kuidas metslooma suhtes käituda ja abi hundi metsa tagasi peletamisel.

"Üldjoontes ei erine tänavune aasta kuidagi eelnevatest, hunte on ikka siin-seal asulate läheduses nähtud," selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil.

Jaanuarist veebruarini on huntidel jooksuaeg, mil kipuvad nii nooremad kui vanemad isendid rohkem ringi uitama.

"Sel aastal on neid märgatud eriti just Läänemaal, kus huntidel oli eelmisel aastal väga hea juurdekasv," tõi ta välja ja lisas, et "tavapärasest julgemate huntide puhul on tihti tegemist noorte, alla aastaste loomadega (kutsikatega), kes on erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt vanematest eraldi jäänud".

Männili sõnul ei oska hundikutsikad veel inimest piisavalt karta, mistõttu tulevad nad hoonete lähedusse lootes leida äravisatud toidupala. "Kuna noored loomad veel murdmiskunsti reeglina ei tunne, ei ole neist ka suuremat ohtu kari- ja koduloomadele," selgitas Männil ja lisas, et "hundid ei kujuta inimesele praegustes oludes mingit ohtu, samas ei tohiks ulukisse kindlasti liigse usaldusega suhtuda".

"Vabalt kättesaadavad toidu- või loomakasvatuse jäätmed on peamiselt need, mis noori hunte majapidamiste juurde meelitavad," tõi ta välja.