Autorikaitsjad vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtu otsuse riigikohtus, kuid riigikohus ei võtnud nende kaebust arutusele ning ringkonnakohtu otsus jõustus.

MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kaebuse eesmärk oli Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi ebaõige ülevõtmisega valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamine summas 831 416 eurot.

Autorikaitsjaid esindav vandeadvokaat Priit Lätt märkis pärast ringkonakohtu otsust, et ta on rahul, et ringkonnakohus tuvastas riigi vastutuse ja tunnistasd autorikaitsjate õigust nõuda riigilt hüvitist.
Samas polnud Lätt rahul, kuidas ringkonnakohus arvutas välja kahjunõude suuruse.

Sisuliselt seisnes vaidlus selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse, mistõttu leidsid autorid ja teised õiguste omajad, et neil on jäänud saamata tulu aastatel 2010 kuni 2013.

"Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu jätkuvalt näiteks helikassettide ja VHS-ide pealt. Üsna arhailine moodus riigis, kus digiallkiri ja e-residentsus on meie elu igapäevased ja lahutamatud osad. Helikassette ja VHS-e tuleb otsida tikutulega, sest neid lihtsalt ei ole enam ning tänased noored ehk põhiline tarbijaskond pole neist ilmselt kuulnudki," ütles Lätt.

"Uuendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad digitaalsed salvestusseadmed ja -vahendid, nagu näiteks mälukaart, arvuti kõvaketas, Blu-ray, USB-mälupulk ja audiopleierid, juba aastaid hüvitamise alla," ütles Lätt ja lisas, et õigussüsteem peab tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima.