Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Autorikaitsjad kaebasid kassetitasu otsuse riigikohtusse

Kassetid
Kassetid Autor/allikas: ERR

Autorikaitsjad vaidlustasid riigikohtus Tallinna ringkonnakohtu otsuse nn tühja kasseti tasu puudutavas vaidluses, millega kohus rahuldas autorikaitsjate kaebuse osaliselt ning mõistis riigilt autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 80 000 eurot.

 

MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kaebuse eesmärk oli Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi ebaõige ülevõtmisega valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamine summas 831 416 eurot.

"Meil on erinevad kasseerimisalused, nii menetlusnormide oluline rikkumine kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Samuti on kassatsioonkaebuse lahendamisel põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks," ütles autorikaitsjaid esindav advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat Priit Lätt BNS-ile.

"Me oleme rahul sellega, et pärast pikka vaidlust on ringkonnakohus tuvastanud riigi vastutuse ja tunnistanud autorikaitsjate õigust nõuda riigilt hüvitist. Me pole rahul aga ennekõike sellega, kuidas ringkonnakohus arvutas välja kahjunõude suuruse," ütles Lätt.

Lätt ütles, et ringkonnakohtule heidavad nad ette ennekõike seda, et see metodoloogia, mille kohus aluseks võttis, pole õige, lisaks sellele sisaldab see arvutuskäik ka vigu.

"Meie nõue oli üle 800 000 euro, kohus mõistis välja 80 000. Ringkonnakohus oli liiga leebe valitsuse olulise õigusrikkumise suhtes. Vastutus ei tohi muutuda illusoorseks."

Vastavalt riigikohtu möödunud aasta septembri otsusele puudub vaidlus, et vastustaja on ilmselgelt ja raskelt rikkunud kaalutlusõiguse piire ning täidetud on eeldused infoühiskonna direktiivi ülevõtmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Sealhulgas esineb vahetu põhjuslik seos salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja täiendamata jätmise ja kaebajatele kahju tekkimise vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et kaebajatele ei ole tagatud õigus saada nende ainuõiguste piiramise eest õiglast hüvitist.

Sisuliselt seisnes vaidlus selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse, mistõttu leidsid autorid ja teised õiguste omajad, et neil on jäänud saamata tulu aastatel 2010 kuni 2013.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu 2015. aasta aprillis tehtud otsuse ning saatis asja tagasi teise astmesse. Ringkonnakohtu varasem, 2015. aasta otsus tugines valitsuse tegevusetuse põhiseadusvastasusele, ent uuel arutamisel tuli riigikohtu juhise kohaselt välja selgitada, kas valitsuse tegevusetus on olnud kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõudega tagada loometöö eratarbeks kopeerimise korral õiguste omajatele õiglane hüvitis.

"Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu jätkuvalt näiteks helikassettide ja VHS-ide pealt. Üsna arhailine moodus riigis, kus digiallkiri ja e-residentsus on meie elu igapäevased ja lahutamatud osad. Helikassette ja VHS-e tuleb otsida tikutulega, sest neid lihtsalt ei ole enam ning tänased noored ehk põhiline tarbijaskond pole neist ilmselt kuulnudki," ütles Lätt.

"Uuendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad digitaalsed salvestusseadmed ja -vahendid, nagu näiteks mälukaart, arvuti kõvaketas, Blu-ray, USB-mälupulk ja audiopleierid, juba aastaid hüvitamise alla," ütles Lätt ja lisas, et õigussüsteem peab tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima.

Lätt tõi näiteks Hollandi, mis uuendab salvestuskandjate ja -seadmete nimekirja regulaarselt iga-aastaste tarbijauuringute alusel ning kuhu kuuluvad 1. jaanuarist näiteks ka nutikellad ja fitness trackerid.

Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on lõppastmes väga erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias – on tasud inimese kohta 2-3 eurot aastas; Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on oma näitajaga ehk 0,02 eurot 2013. aastal Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.

Autorikaitsjad esitasid riigikohtule kassatsioonkaebuse 30. novembril. "Riigikohus peab nüüd esmalt otsustama, kas võtab kaebuse menetlusse või mitte. Loodan väga, et riigikohus menetleb seda asja kiiresti. Minu teada vabariigi valitsus ei esitanud kassatsioonkaebust, aga neil on võimalus esitada vastukassatsioon meie kaebusele," ütles Lätt.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: