1995. aastal muudeti meie üldharidus tosina õppeaasta pikkuseks ning tormilistel aegadel oli selleks kindlasti häid põhjuseid või vähemalt palju parimaid kavatsusi. Ehk tasub rahuliku meelega üheksa korda mõelda, kas üldhariduskooli on põhjust ühe õppeaasta võrra lühemaks lõigata, kirjutas Rumm Maalehe kolumnis.

Esimese põhjusena räägib selle poolt asjaolu, et abituriendid kulutavad viimase õppeaasta, tudeerides laia valikut aineid, millest enamikku neile sellisel tasemel elus kunagi vaja ei lähe.

Ühiskonna seisukohalt tähendab üldhariduse saamine aasta võrra lühema ajaga märgatavat kokkuhoidu. Koolimaju tuleb ikka üleval pidada, aga väiksem õppetundide arv vähendab palgakulusid ning ühekordselt leevendab lühem kooliaeg ka õpetajatepuudust.