Võrreldes kevadise prognoosiga on ministeerium Eesti majanduskasvu numbreid kärpinud ja hindab nüüd tänavuseks majanduskasvuks 3,6 protsenti ning järgmise aasta kasvuks 3 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majanduskasvu pärsib energiahindade, eelkõige naftatoodete ja elektri eeldatust kiirem kallinemine ja ekspordikasvu pidurdumine.

"Seal ei ole midagi muud kui meie ekspordipartnerite allapoole korrigeeritud kasvuprognoosid, mida me veel kevadel ei osanud arvata, paljuski protektsionistliku kaubanduspoliitika tulemusel," selgitas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Pikas perspektiivis võib kasvupiduriks saada liigne ettevaatlikkus ja vähene investeerimine.

"Eestis kulutatakse palju vähem kui teenitakse ehk me maksame tagasi vana võlga, mis me enne kriisi endale kaela võtsime erasektori näol. See tuleneb eratarbijate konservatiivsetest tarbimisotsustest - säästumäär on kõrge - ja teisalt ettevõtete konservatiivsest investeerimiskäitumisest," rääkis Aben.

Kui sel aastal on maksude laekumine olnud väga hea, ületades prognoositut 12 protsenti, siis järgmisel aastal ei pruugi see jätkuda ning eelarve struktuurses tasakaalus hoidmiseks tuleb seda umbes 50 miljoni ulatuses korrigeerida.

"Lisaks maksulaekumistele sel aastal on väga tugev olnud ka kohalike omavalitsuste koondpositsioon, mis tõenäoliselt järgmisel aastal sellisena ei realiseeru. Ja tööturu osas, kui pikemalt ette vaadata, oleme keskmise palga kasvu veidi allapoole korrigeerinud, mis tähendab, et järgmistel aastatel see maksude ülelaekumine väheneb ja viimastel aastatel muutub isegi negatiivseks, mistõttu ettevaatavalt on valitsusel koondpilti nähes lähteülesanne, et eelarvepositsiooni vaja veidi korrigeerida, kui eesmärk on struktuurne eelarvetasakaal," rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.