Võrreldes kevadprognoosiga kärpis ministeerium tänavuse aasta majanduskasvu 0,4 protsendipunkti ja 2019. aasta oma 0,2 protsendipunkti.

Äsja avalikustatud majandusprognoos on aluseks 2019. aasta riigieelarve koostamisel. Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et kevadises riigi eelarvestrateegias leppisid koalitsioonipartnerid kokku, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus.

"Kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha," märkis Tõniste.

Prognoos ütleb, et aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv kolme protsendi lähedal ja pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui eksport. Välisnõudluse kasv aeglustub eelmise aastaga võrreldes, kuid püsib üle ajaloolise keskmise.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni (+7 protsenti) ja järgmisel aastal 1385 euroni (+6 protsenti).

Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Palgatulu kasv on suures plaanis kooskõlas majanduskasvuga.

Tarbijahinnad kasvavad prognoosi põhjal tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ning maksumuudatustel.

Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ning maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.

Valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk ulatub sel aastal 0,8 protsendini SKP-st. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud.

Järgnevatel aastatel on ilma valitsuse poolt täiendavaid otsuseid tegemata oodata ülejäägi vähenemist ning puudujäägini jõudmist prognoosiperioodi teises pooles, mis on tingitud nii suurenevatest sotsiaalkulutustest kui ka kasvavatest investeeringutest.

Minister Tõniste märkis, et seega tuleb valitsusel riigieelarve strateegias võetud struktuurse tasakaalu eesmärgi nimel veel pingutada.

Eesti valitsussektori võlakoormus väheneb järgnevatel aastatel ning ulatub 2022. aastaks prognoosi kohaselt 6,2 protsendini SKP-st. Võrreldes möödunud aastaga langeb võlakoormus tänavu 0,5 protsendi võrra 8,2 protsendile SKP-st.

Riigieelarve positsioon on lähiaastatel nominaalses ülejäägis ning loob eeldused reservide kogumiseks. Samas on riigi rahavoog aastatel 2019-2022 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega.

Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2021 rahastatakse suures osas praegu reservide arvelt. Rahandusministeerium märkis, et elarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2021. aastast.