"Kuna riigikogu kaheksanda koosseisu volitused on lõppemas, siis ei ole minu hinnangul mõistlik avada uue riikliku tähtpäeva pühade ja tähtpäevade seadusesse lisamise arutelu," teatas põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants vastuseks antud ettepaneku teinud Ülemaailmsele Eesti Kesknõunõukogule (ÜEKN).

Erakonda Isamaa kuuluva Pomerantsi hinnangul võiks küsimusega tegeleda kevadel valitav uus riigikogu, kui ta nii otsustab ja vaadata süsteemselt üle kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses juba nimetatud riiklikud tähtpäevad.

ÜEKN saatis riigikogule pöördumise, milles tegi ettepaneku kuulutada 19. september ametlikult 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäevaks.

"Kümned tuhanded Eesti vabariigi kodanikud olid sunnitud tookord oma elu säilitamiseks võtma ette teekonna teadmatusse. Mitte kõikide jaoks ei lõppenud see tee õnnelikult ning tänaseni pole selge teekonnal hukkunud eestlaste arv," seisab suurima väliseesti kogukondi ühendava organisatsiooni pöördumises.

Läkituses seisab, et see kurb ja traagiline sündmus eestlaste jaoks üle kogu maailma ei ole kahjuks leidnud ametlikku kajastust riikliku mälestuspäevana. Pöördumise koostajad meenutavad, et kodumaalt Siberisse küüditatute kannatusi mälestab Eesti leinapäevana massiküüditamiste aastapäevadel 25. märtsil ja 14. juunil.