Sõnavõtu taustaks on see, et Kaliningradis (algse nimega Königsbergis) on praegu käimas rahvahääletus, mis puudutab küsimust, kelle nimi anda Kaliningradi lennujaamale ning Königsbergis sündinud ja surnud Kanti (1724-1804) nimi on hetkel favoriitide seas, vahendas Meduza, Novõi Kaliningrad, Interfax jt.

Video sellest, kuidas staabiülem mereväelastele Kantist räägib ja kutsub üles seda nime lennujaamale mitte valima, hakkas sotsiaalmeedias levima novembri lõpus.

"Kõik räägivad - Kant, Kant, filosoof ja veel midagi. See on inimene, kes reetis oma kodumaa*, kes alandas end ja laskus põlvili, teate, et talle ülikoolis kateeder antaks, et ta seal loenguid anda saaks. Kirjutas mingeid arusaamatuid raamatuid, mida mitte keegi siin seisjatest ei lugenud ega hakka kunagi lugema," rääkis videos üles rivistatud mereväelastele viitseadmiral Muhametšinile sarnane isik.

Ta rõhutas, et Kaliningradile on vastukarva, kui lennujaam kannab "välismaalase" nime, ning seetõttu peaksid mereväelased hääletama hoopis selle poolt, et lennujaam saaks nime hoopis NSV Liidu marssali Aleksandr Vassilevski järgi.

Väljaande Novõi Kaliningrad andmetel oli mereväelaste juhendamine Kanti teemal viitseadmiral Muhametšini isiklik initsiatiiv. Balti laevastiku pressiteenistus pole teemat veel kommenteerinud.

Kanti nimi on praeguseks jõudnud lennujaama nimekonkursil finaali. Kui alguses oli Kant juhtival kohal, siis detsembri alguse seisuga on ta kolmandal kohal, esimest kohta hoiab keisrinna Jelizaveta Petrovna ja teist marssal Vassilevski. Lõplik tulemus võib saada teatavaks juba teisipäeval.

Idee Kaliningradi lennujaamale Kanti nimi anda on juba varem kriitilist tagasisidet saanud. Näiteks Tatarstanist riigiduumasse valitus rahvasaadik Marat Barijev avaldas arvamust, et Kaliningradi lennujaamale Kanti nime andmine solvab kõiki Suure Isamaasõja veterane. Samuti viskas keegi Kaliningradis Immanuel Kanti nimelise Balti föderaalse ülikooli ees seisva Kanti kuju pihta roosat värvi. Skulptuuri ümber oli aga visatud lendlehti, kus oli kirjas, et Kant reetis Venemaa.

* Reetmise temaatika tuleneb selle väite esitajate tõlgendusest ja viitab asjaolule, et Seitsmeaastase sõja ajal 1758. aastal vallutas Venemaa Preisimaa käest Königsbergi ning Venemaa hakkas keisrinna Jelizaveta ukaasi alusel Ida-Preisimaad enda osana käsitlema. Samas pärast Seitsmeaastase sõja lõppu tõmbus Vene armee Königsbergist väja ja piirkond läks taas Preisi kuningriigi alla.